Kanepi head ja halvad mõjud tervisele: enam kui 10 000 teadustöö kokkuvõte
Tõendid, mis kinnitavad kanepiürdi või selle toimeainete tõhusust kroonilise valu, vähktõbede keemiaravist johtuva iivelduse ja hulgiskleroositekkelise spastilisuse ravimisel, on äsja Ameerika Ühendriikide teadus-, tehnika- ja meditsiiniakadeemiate liidu NASEM avaldatud aruande hinnangul veenvad või piisavad.
Kanepi hüvede ja ohtude täpsem väljaselgitamine nõuab ekspertide komitee osutusel aga veel hulga takistuste kõrvaldamist uurijate teelt.
395 lehekülje pikkuse aruande koostamisel võttis ekspertkomitee arvesse rohkem kui 10 000 kanepi ja kannabinoidide kohta avaldatud teadustöö tulemusi.
"Aruanne on väga põhjalik ja tasakaalukas,“ kinnitas California San Diego ülikooli ravikanepiuuringute keskuse direktor ja sõltumatu retsensent Igor Grant, kes ise komitee tööst osa ei võtnud, vahendab Science.com.
Kanepi raviotstarbeline kasutus on seadustatud USA 28 osariigis ja Columbia ringkonnas, samal ajal kui föderaalvalitsus peab kanepi valdamist ja tarvitamist jätkuvalt kriminaalkuriteoks.
Mullu keeldus USA uimastiseaduste jõustamise amet DEA rahuldamast palvet arvata kanep välja ohtlike ja teadaolevalt ilma igasuguse meditsiinilise rakenduseta ainete esimesest nimekirjast.
„Käesolev aruanne läheb tõepoolest otsesesse vastuollu DEA seisukohaga,“ märkis Grant. „Väga vale on väita, et tõendeid meditsiinilise kõlbulikkuse kohta pole üldse.“
Kõige tugevamaks hinnati tõendid, mis kinnitavad kanepi tõhusust kroonilise valu ja keemiaravitekkelise iivelduse-oksendamise ravis; hulgiskleroosipatsiendid kinnitavad, et see vähendab ka spastilisust — lihasjäikust ja liikumisraskuseid —, ehkki olukordades, kus mõju mõõtsid arstid, mitte patsiendid ise, osutus spastilisust vähendavate toimete tõenduspõhi nõrgemaks.
Kolme loetletud tervisehäire leevendamist kanepi või selle toimeainetega on uuritud suurte kliiniliste katsete raames ning mitmes riigis on kanepipõhised preparaadid nende ravimiseks heaks kiidetud.
Komitee hindas tõendid kanepi tõhususe kohta teatud unehäirete ravis mõõdukateks, hulga muude häirete, sh HIV-i/AIDS-itekkelise isutuse ja kaalukaotuse ning posttraumaatilise stresshäire sümptomite ravis nappideks.
Kanepi mittemeditsiinilise kasutamise kohta oli komisjonil vähem positiivset öelda. Tõendid, mis annavad mõista, et kanepi tarvitamine õrnas eas seondub sõltuvusainete kuritarvitamisega, nagu ka tõenäosus, et kanepipruukimine suurendab hingamisteede haiguste kujunemise, liiklusavariidesse sattumise ja kanepit suitsetanud emade laste väiksema sünnikaalu riski, hinnati veenvaiks.
Küsitavusi on palju, sest uurimine on takistatud
Paljud küsimused jäid vastuseta. Üheks põhjuseks on uuringute suhteline nappus, teiseks olemasolevate uuringute ühtlustamatus.
„Uuringute juures rabas mind kõige rohkem nende muutlikkus — paistab, et mitte keegi ei esita küsimusi samamoodi,“ kommenteeris Harvardi ülikooli pediaatriaprofessor ja komitee juht Marie McCormick.
Uuringutulemuste kõrvutamist komplitseerisid erinevused nii kasutatud kanepi kanguses ja koosseisus (või vastavate andmete puudulikkus) kui ka manustamisviisides.
Sellised tegurid piiravad nii kanepi kahjulikkust mõõdistavate rahvastiku-uuringute kui ka kasulikkust kaardistavate kliiniliste uuringute tõlgendamist. „Kanepit kasutatakse igapäevaselt paljude levinud terviseprobleemide leevendamiseks, ehkki puuduvad piisavad andmed kinnitamaks, kas see tegelikult tervist parandab või mitte,“ tunnistas komitee liige ja Pennsylvania ülikooli farmako-epidemioloog Sean Hennessy.
Tõendite nappuses on vähemalt osaliselt süüdi mitmesugused takistused kanepi mõjude uurimisest huvitatud teadlaste teel. Üheks suuremaks probleemiks on kanepi jätkuv kuulumine ohtlike ainete esimesse nimekirja, mis tähendab uurijate jaoks pikka bürokraatia-kadalippu ning täiendavaid kulutusi ja viivitusi.
Teiseks aruandes eile tõstetud takistuseks on USA uurijatele võimaldatava kanepi halb kättesaadavus ja kvaliteet — riiklikult rahastatud uuringute raames on neil lubatud kasutada ainult ühes Mississippi ülikooli juures tegutsevas riiklikus taimekasvatusjaamas toodetud ürti, samas kui patsiendid hangivad raviotstarbelise ürdi osariikides tegutsevatest kanepiapteekidest. Föderaalselt kasvatatud kanepit hoitakse vahel aastate kaupa sügavkülmas, mis selle toimeainete sisaldust oluliselt kahandab.
NASEM-i aruanne ei tee siiski konkreetseid ettepanekuid olukorra muutmiseks. „See on poliitiline teema ja me oleme poliitilistest avaldustest teadlikult hoidunud,“ rõhutas McCormick. „Me tuvastasime takistused; seda, kuidas neile reageerida, peavad otsustama vastavad ametkonnad.“
Ravikanep on Eestis päevakajaline teema
Tänavu hakkab ka Eesti Riigikogu sotsiaalkomisjon arutama ettepanekuid ravikanepi staatuste muutmiseks, mida taotlesid koguni kaks mullu algatatud petitsiooni. Erakonna Eestimaa Rohelised käivitatud rahvaalgatusega samal ajal avaldas kodanikeühendus MTÜ Ravikanep põhjaliku andmekogu „Ravikanepiraport 2016“.
„Ühendkuningriigi parlamendi erakondadeülese töörühma kanepiteemalise aruande ja teabekogu “Ravikanepiraport 2016” järel on NASEM-i ametlik hinnang juba kolmas põhjalik ülevaade kannabinoidravi valdkonnast vähem kui aasta jooksul,“ kommenteeris MTÜ Ravikanep oma kodulehel värsket raportit.
„Tehnilistest ja eesmärgilistest erinevustest hoolimata on kõik need ülevaated jõudnud valdavalt samadele järeldustele kanepi ja kannabinoidide ravitoimetele keskenduvate uuringute raames kogutud tõendite tugevuse osas.“
NASEM-i kanepiaruande ravikasutuse-osa põhjalikuma kokkuvõttega ning tõendite taseme hindamiseks kasutatud terminite seletustega on võimalik tutvuda MTÜ Ravikanep veebilehel. Eestikeelne „Ravikanepiraport 2016“ (PDF, 199 lk) asub aadressil raport.ravikanep.ee.
