Lastearstidest uurijad leidsid hälbeid aju nendes osades, mis ühendavad omavahel mälu-, tähelepanu-, otsustusvõime-, keele- ja toimimisoskuste jaoks olulisi ajupiirkondi. Avastus on murettekitav, sest just teismeliseiga on aju arengus ja küpsemises kõige olulisem aeg, vahendab ScienceDaily.

Uurijad hoiatavad siiski, et andmed on veel esialgsed ega kinnita oletust, mille kohaselt marihuaana tekitabki ajuhälbeid. “Normaalse ajuarengu uuringud on esile toonud võtmetähtsad ajupiirkonnad, mis arenevad lõplikult välja alles hilises teismeliseeas, ning meie uurimus näitab, et kanepi tihe kasutamine seostub kahjustustega nendes piirkondades,” nendib uurimisrühma juht, Philadelphia lastehaigla radioloogiaosakonna aju difusioonkuvade analüüsi ja aju morfomeetria laboratooriumi juhataja Manzar Ashtari.

Ashtari ja kolleegid skannisid 14 noort meest, kes viibisid ravil ühes New Yorki osariigi narkoravi-keskuses, ning 14 samaealist tervet kontrollpatsienti. Kõik katsealused olid meessoost, keskmise vanusega 19 eluaastat.

Kõiki narkoravi-keskuses viibinud noori iseloomustas ohter ja regulaarne kanepitarvitamine teisme-eas. Keskmiselt olid nad marihuaanat suitsetanud vanuses 13–18, pruukides aasta vältel enne uimastist loobumist ligi kuus marihuaanapläru päevas.

Uurimisrühm kasutas difusioon-tensorkuvamisseadet (DTI-tomograafi), mis mõõdab vee liikumist aju kudedes. “Vee difusiooni ebanormaalsed mustrid minevikus marihuaanat pruukinud noormeeste ajudes annavad aimu ajurakke ümbritseva müeliinkesta kahjustustest või alaarengust,” ütleb Ashtari. Müeliin katab ajurakke samamoodi nagu isolatsioonkiht elektrijuhet. Kui müeliin korralikult ei funktsioneeri, võivad signaalid ajus liikuda aeglasemalt.

Müeliin annab ajuainele selle valge värvuse ning katab aju eri piirkondi ühendavaid närvikiude. “Meie andmed annavad mõista, et aine tarvitamise alustamine varajases nooruses võib muuta valgeaine-ühenduste arengut, eriti aju otsmiku-, kiiru- ja oimupiirkondades,” kinnitab Ashtari. “Valgeaine ebanormaalne areng võib aeglustada teabeside kiirust ajus ning mõjutada kognitiivseid funktsioone.”

Ashtari märgib, et tulemused on esialgsed. Uuringule seadis lisaks väiksele katsealuste hulgale piirangu ka tõik, et viis 14-st paadunud kanepitarvitajast olid kuritarvitanud ka alkoholi, mis võib efekti tugevdada. Samuti pole välistatud, et mitte uimastid ei tekitanud ajuhälbeid, vaid et hälbed ajus lõid hoopis soodsa aluse uimastitarvitamisele.

“Korduva marihuaanatarvitamise ja valgeolluse arengu vahelist seost tuleb veel põhjalikult uurida. Siiski kinnitab meie uurimus arvamust, et teismelise aju on riskikäitumiste nagu uimastipruukimine suhtes eriliselt haavatav, sest võtmetähtsad arengud närvisüsteemis toimuvad just neil aastatel.”

Teadustöö avaldati ajakirja Journal of Psychiatric Research jaanuarinumbris.