Vähemalt 48 tundi kestev “kanepipsühhoos”, millega kaasneb sideme kaotus tegelikkusega, on kehtiv psühhiaatriline diagnoos, kuid paraku vastuoluline, märgib Taanis Risskovis asuva Århusi Ülikooli doktor Mikkel Arendt kolleegidega kahasse koostatud teadustöös. Nimetatud haigusseisundit on vähe uuritud ning arstidel on raskusi selle eristamisega muudest vaimsetest häiretest, nagu ka konkreetsete iseloomustavate sümptomite loendi koostamisega, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Varasemas uurimuses leidsid Arendt ja kaastöötajad, et peaaegu pooltel neist isikutest, kellel oli esinenud kanepipsühhoosi hooge, kujunes järgmise kuue aasta jooksul välja skisofreenia. Värske uurimus käsitles 609 inimest, kellel oli kanepipsühhoosi ravitud, ja 6476 isikut, kellel oli ravitud skisofreeniat või sellega seonduvaid vaimse tervise häireid.

Nagu uurimus näitas, oli tõenäosus, et kanepi suitsetamisele järgnenud psühhooside vastu ravi saanud isiku ema, õde või muu esimese astme (vere-) sugulane skisofreeniat põeb, sama suur kui neil, kes olid ka ise skisofreenia-vastast ravi saanud. See tähendab ilmselt, et kanepipsühhoos ja skisofreenia on üks ja sama asi, märgivad teadlased. “Neil inimestel oleks skisofreenia tekkinud niikuinii, sõltumata sellest, kas nad kanepit kasutavad või mitte,” selgitas Arendt Reutersile antud kommentaaris.

Saadud tulemuste põhjal väidavad uurijad, et “kanepipsühhoos pole tõenäoliselt korrektne diagnoos. Seda tuleks tegelikult pidada skisofreeniaks.”

Arendt kinnitas, et psühhootilised sümptomid nagu häälte kuulmine, paranoiline meeleolu või usk enda erilistesse võimetesse pärast kanepi pruukimist on “väga tavalised”. Ometi ei kesta need enamasti kauem kui tund või paar. “See 48 tunni kriteerium on kriitilise tähtsusega erinevus,” ütles ta.

Teised uurijad on demonstreerinud, et kanepi suitsetamine laias laastus kahekordistab skisofreeniadiagnoosi saamise riski, ning et need, kes kasutavad kanepit ja kellel pärast seda areneb välja skisofreenia, muutuvad psühhootiliseks varem kui need, kes kanepit ei kasuta, lisas Arendt.

Pole selge, kas kanepi suitsetamine tekitab skisofreeniat või mitte, kuid kui tekitab, on see uurijate sõnul tõenäoliselt järkjärguline protsess. Sellest hoolimata, toonitas teadlane, “on konsensus üldiselt selline, et see, kes soovib skisofreeniasse haigestumise riski vältida, ei peaks kanepit tarvitama.”

Igaüks, kes pärast kanepi tarvitamist kogeb pikaajalist psühhoosihoogu, peaks abi otsima arstilt, toonitas Arendt. Igatahes annavad need sümptomid võimaluse skisofreeniat varajases staadiumis diagnoosida ja ravida, lisas ta, ning mida varem patsient ravi alustab, seda kindlam on paranemislootus.