Kaltsium võib aidata pikendada eluiga

Väike lisakaltsiumidoos toiduvalikus võib aidata pikendada eluiga, selgub värskest uurimusest.

Rootsi uurijad avastasid, et meestel, kes sõid kõige kaltsiumirikkamat toitu, oli 25 protsenti väiksem risk järgmise kümne aasta jooksul elu kaotada kui nende eakaaslastel, kes toidu kaudu vähem kaltsiumi said. Ükski uuritud mees ei võtnud kaltsiumit toidulisandina, vahendab Reuters.

Tulemused on kooskõlas varasemate uurimustega, mis seostavad suuremat kaltsiumitarvet madalama suremusega nii meestel kui naistel, osutavad uurijad ajakirjas American Journal of Epidemiology avaldatud aruandes.

Ehkki paljud uurijad on võrrelnud kaltsiumi- ja magneesiumitarvet ning krooniliste haiguste ohtu, on vähem tuttav seos nende toitainete ja suremuse vahel.

Seose lähema uurimise huvides analüüsisid Stockholmi Karolinska instituudi doktor Joanna Kaluza ja kolleegid enam kui 23 000 rootsi meest, kes uurimuse alguses olid vanuses 45-79 aastat ning keda seirati kümne aasta vältel. Kõik olid uurimuse algfaasis andnud aru oma harjumusliku toiduvaliku kohta. Järgmise kümnendi jooksul suri 2358 katsealust.

Kaltsiumi tipptarbijate risk surra ükskõik mis põhjusel osutus 25 protsenti ja südamehaigusesse suremise oht 23 protsenti väiksemaks kui neil meestel, kelle toidus oli kõige vähem kaltsiumit. Kaltsiumitarve ei mõjutanud märkimisväärselt vähki suremise riski.

Kaltsiumitarvituse alusel esikolmandikku küündinud härrad manustasid päevas keskmiselt ligi 2000 milligrammi kaltsiumit võrreldes viimase kolmandiku 1000 milligrammiga. USA toidu- ja ravimiameti soovituslik manustatava kaltsiumi hulk päevas on 1000 milligrammi meestele vanuses 19-50 eluaastat ning 1200 milligrammi 50-aastastele ja vanematele meestele.

“Soovitatud päevanormist suurema hulga kaltsiumi manustamine võib üleüldist suremust kahandada,” järeldavad Kaluza ja kolleegid.

Kaltsium võib surmariski mõjutada mitmel moel, märgivad nad, näiteks kahandades vererõhku ning kolesterooli ja veresuhkru taset. Uurimuses osalenud mehed said kaltsiumi peamiselt piima- ja teraviljatoodetest.

Kaltsiumi kõrval puudus manustatud magneesiumikogusel aga seos üldise suremuse, nagu ka vähki või südamehaigustesse suremisega. Katsealuste saadud magneesiumikogused ulatusid 400 milligrammist 525 milligrammini päevas; toidu- ja ravimiameti soovitatud päevane doos 31-aastastele ja vanematele meestele on 420 milligrammi.

Uurijate sõnul ei pruukinud käesolev uurimus magneesiumi äärmuslikke mõjusid esile tuua, sest  kõik katsealused paistsid seda mineraali toidus piisavalt saavat. “Küsimuse lahendamiseks on vaja viia läbi edasisi uuringuid teistes piirkondades, kus toiduga saadud magneesiumikogused rahvastiku seas on väiksemad,” osutavad nad.