Kaljumaalingud tõestavad, et juba kiviajal rändasid inimesed palju ringi

 (17)
Kaljumaalingud tõestavad, et juba kiviajal rändasid inimesed palju ringi
Hisingeni kaljult leitud motiivid on erakordselt hästi säilinud.Foto: Johan Wingborg

Göteborgi lähedalt Hisingeni kaljudelt leitud kaljumaalingud tõestavad, et juba kiviajal läbisid inimesed paatidega pikki vahemaid. Sellest piirkonnast leitud punased kaljumaalingud sarnanevad vägagi Põhja-Skandinaaviast ja Venemaalt leitud maalingutega, sest kõigis neis piirkondades on maalingutel kasutatud paatidel põdrapea motiivi, kirjutas Forskning & Framsteg.

Arheoloog Bettina Schultz Pålsson Göteborgi Ülikoolist kommenteeris maalinguid: “Hisingeni kaljudel olevad motiivid on erakordselt hästi säilinud, seal võib näha hirvi, ühte vaala ja nelja kala. Uute tehnoloogiate abil suutsime esile tuua motiive, mida seni Lõuna-Rootsi polnud veel nähtud. Üks neist on nn põdrapeaga paat, mis seostub jahi ja kalapüügi temaatikaga.”

Veel ei tea teadlased maalide autorite kohta midagi, kuid pildid ise on kõnekad ning annavad infot selle kohta, et maalide loojad tegelesid küttimisega ja kasutasid paate pikemate vahemaade läbimiseks. “Mida rohkem me erinevatest piirkondadest leitud kaljumaalinguid uurime, seda enam saab selgeks, et ka kiviajal läbisid inimesed paadiga pikki vahemaid,” ütles Bettina Schultz Pålsson.

Maalid on dateeritud ja need on tehtud hilisel kiviajal, aastatel 4200–2500 eKr. Punane värv kaljumaalingutel on valmistatud teatud tüüpi ookrist ja seda kasutati, kuna see oli hõlpsasti kättesaadav.

Põdrapeaga paatide motiive pole kasutatud vaid kaljumaalingutel. Näiteks Põhja-Rootsist, Lääne-Venemaalt ja Põhja-Norrast on leitud ka selle motiiviga nikerdusi. Päris paate pole muidugi säilinud, kuid teadlaste hinnangul paadi vööris asunud põdra pea kujutis oli kas skulptuur või oli tehtud kuivatatud põdranahast.

Seotud lood:

Teadlased kasutasid analüüside tegemisel kahte erinevat tüüpi tehnikat. Üks neist oli PXRF ehk kaasaskantav röntgenfluorestsentstehnika, millega analüüsiti pigmente ja selgitati välja, kas uuritavad kaljumaalingud olid maalitud ühel ajal.

Teine kasutatud tehnoloogia oli NASA poolt välja töötatud pildistusprogramm Dstretch, mis võeti kasutusele 2011. aastal Marsi roboti Curiosity jaoks. Kaljumaalingute puhul sai selle tehnoloogia abil tugevdada maalingutel kasutatud, aga ajas tuhmunud või maha kulunud punast värvipigmenti. See võimaldas jooniseid paremini esile tuua.