Enda märkamatuks muutmisel on meresügavustes kaks erinevat viisi. Esimene hõlmab enda võimalikult läbipaistvaks muutmist ning teine ümbritsevasse keskkonda sulandumist. Päikese-valguse paistel on vees läbipaistev olemine peaaegu ideaalne kaitsemehhanism. Maskeeringut rakendava looma siluett jääb sügavustes luuravatele röövloomadele vaid vaevumärgatavaks.

Ent just nagu aknaklaaside puhul, ei ole ka sellisel läbipaistvuse juhul valguse sisepeegeldumine vältimatu. Asjaolu kasutavad sügavamas vees ära kiskjad, kes suudavad ise sinakasrohekat valgust tekitada. Kudedelt tagasi-peegeldunud valgus on eredam kui taust, mis annab röövkaladele vihje saagi asukohast. Seetõttu üritavad pigmendi tootmiseks võimelised organismid võtta antud sügavusel punakaid või musti toone, paljastades nende silueti omakorda veelgi sügavamal luuravatele röövloomadele. Seega tunduvad maskeeringute rakendajad sattunud strateegilisse tupikseisu.