Kahe aasta pärast praegust kilogrammi enam pole, põhimõõtühikud läbivad uuenduskuuri

 (40)
Kahe aasta pärast praegust kilogrammi enam pole, põhimõõtühikud läbivad uuenduskuuri
Saage tuttavaks - see seal kuplite all ongi kilogramm. wikimedia Commons

Ühtlasi tähendab mõõtühikute täpsustamine ka seda, et enam pole kilogrammi standardiks Prantsusmaal seifis istuv rahvusvaheline prototüüpkilogramm ehk "Suur K", kilone artefakt, mis koosneb 90 protsendi osas plaatinast ja 10 protsendi osas iriidiumist.

Viimati uuendati ja täpsustati standardühikuid enam kui viiskümmend aastat tagasi. Uute plaanitud täpsustuste puhul kasutatakse looduses leiduvaid muutumatuid suurusi nagu näiteks valguse kiirus. Maailm saab palju täpsemaks, kirjutab ScienceAlert.

Rahvusvaheline prototüüpkilogramm pole muide enam täpne, ta kaalub nüüd rohkem kui üks kilogramm. "Suur K" on väidetavalt tänu oma pinna saastumisele pisut juurde võtnud. Kilogramm on seitsmest SI ehk rahvusvahelisest mõõtühikute süsteemist ainus, mida siiani füüsilise objektiga defineeritakse. Uusi, täpsustatud mõõtühikute definitsioone esitletakse ülejärgmise aasta lõpus. Kõige dramaatilisem täpsustus ongi neist "Suure K" hülgamine.

Seitse SI-süsteemi põhilist ühikut on sekund, meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool ja kandela (viimast kohtab igapäevaelus vast kõige harvemini, see on valgustugevuse mõõtühik).

Seotud lood:

Selleks, et teadlased saaksid kilogrammi redefineerida, pidid nad esmalt isekeskis jõudma kokkuleppele, milline on Plancki konstanti väärtus. See on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mida määrata ja mille osas kokkuleppele oli väga raske jõuda, ent aastal 2014 see siiski juhtus (olgu öeldud, et järgmise suveni on teadlastel veel aega see väärtus ümber lükata).

Täpsustatakse ka amprit, kelvinit ja mooli. Elekrivoolu tugevuse mõõtühik amper on praegu defineeritud nii: amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2x10–7 njuutonit juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta. See pole aga praktiline, kuna lõpmatuid juhtmeid pole võimalik reaalselt luua. Uue määratluse järgi saab amper olema määratletud elektroni ja prootoni elektronilaengute põhjal.

Kelvin ja mool taasmääratletakse, sidudes need vastavalt Boltzmanni ja Avogadro konstantidega.

Tavainimese jaoks need muutused liiga palju ei tähenda. Pole nii, et pärast kilogrammi ümbermääratlemist oleksime järgmisel päeval kaalul viis kilo raskemad või kergemad. Ent teadlaste sõnul on tegemist väga olulise sündmusega - praegust süsteemi võrdleb Emily Conover USA rahvuslikus standardite ja tehnoloogia instituudist praoga vundamendis, millele on rajatud tänapäevane füüsika. Teisisõnu on tänu uutele määratlustele võimalik teha paremat ja täpsemat teadust.