Kaardimaksed soodustavad ebatervislikku toitumist
„Esiteks esineb korrelatsioon toiduainete ebatervislikkuse ja ostu impulsiivsuse vahel: ebatervislikud toidud kalduvad sagedamini esile kutsuma impulsiivseid reaktsioone. Teiseks on sularahamaksed kaardimaksetest psühholoogiliselt valusamad, ning see maksmisvalu võib omakorda ohjeldada impulsiivseid tunge osta ebatervislikku toitu.”
Autorid analüüsisid kuue kuu vältel tuhande leibkonna tegelikku ostukäitumist ja leidsid, et poekärru sattus impulsiivseks ja ebatervislikuks hinnatud toiduaineid proportsionaalselt rohkem, kui ostjad kasutasid tasumiseks sularaha asemel krediit- või maksekaarti.
Jätku-uuringutest selgus, et sularahamaksete pahet pärssivat mõju tingis rahaga maksmise „valulisus” ning et vastav mõju oli tugevam nende tarbijate juures, kes on maksuvalu suhtes krooniliselt tundlikumad.
„Tähelepanek, et maksmisviis võib ebatervislike toiduainete ostmist pärssida, on märkimisväärselt oluline,” kirjutavad autorid. „Ülekaalulisuse epideemiline levik annab mõista, et impulsiivsete sisseostude tegemise ja tervisele kahjulike toitude tarbimise reguleerimine on paljude tarbijate jaoks ränk väljakutse.”
Kuna paljud tarbijad tervislikuma elu nimel sedavõrd innukalt pingutavad, võib teadlikkus sellest, kuidas kaardimaksed pahelisi kalduvusi süvendada võivad, aidata inimestel impulsiivset käitumist paremini ohjata.
Autorid annavad mõista, et ülekaalulisuse kasvu ja makseviiside muutumise vahel võib olla seos. Haiguste kontrolli keskuse CDC andmetel on 34 protsenti USA täiskasvanutest ülekaalulised. 2006. aastal tasuti ligi 40 protsendi ostude eest krediit- ja deebetkaartidega.
„Nende tendentside vaheline seos viitab võimalusele, et enesekontroll ei sõltu täielikult inimese tahtest: seda saab soodustada või pärssida pealtnäha asjassepuutumatute kontekstuaalsete teguritega, mis mõjutavad inimeste nn kõhutunnet.”
