Ka lootel on mälestused
Viimastel aastatel läbi viidud uurimused on avaldanud palju uusi teadmisi inimeste neuroloogilise arengu kohta enne sündi, kuid teadlased pole siiani täpselt mõistnud, millal saab alguse mälu ja kui kaua võivad loote mälestused kesta, vahendab Novaator.
Uues uurimuses testiti, kuidas ligi sada loodet reageerisid spetsiifilisele stiimulile - väga madalale helile, mis põhjustab vibratsioone. Loote reaktsiooni jälgiti ultraheli abil. Esmakordselt madalat heli tajunud looted ehmatasid, kuid kui sama stiimulit 30sekundiliste pauside tagant korrati, siis looted harjusid sellega ja ei reageerinud enam. 30-34 nädala vanused looted ei reageerinud enam peale 13-14 stiimuli kordust.
Sellist vähenenud vastust korduvale stiimulile, mis esineb nii inimestel kui ka teistel loomadel, nimetatakse habituatsiooniks ehk harjumiseks. Näiteks võib magama jääda üritavat inimest alguses häirida teisest toast kostev külmkapimüra, kuid vähehaaval inimene harjub ja jääb magama. Harjumist peetakse üheks õppimise ja mälu vormiks.
Teadlased uurisid harjumistesti abil 30 ja 38 nädala vanuste loodete mälu. Nad leidsid, et 30nädalastel loodetel oli olemas kümneminutiline "mälu" - kui loodetele korrati harjumistesti kümme minutit pärast esmakordset harjumist, võttis uuesti harjumine tunduvalt vähem aega - stiimulile ei reageeritud enam juba paari kuulmiskorra järel.
Teadlased leidsid ka, et 34nädalased looted suudavad infot säilitada ja neli nädalat hiljem kasutada. Sellele järeldusele jõuti, kui neil läbi viidud harjumistesti korrati 38. elunädalal. Teadlased võrdlesid varem testitud 38nädalaste loodete reaktsiooni varem testimata samavanade loodete reaktsiooniga. Varem testitud looted harjusid heliga tunduvalt kiiremini.
Ka varasemates uurimustes on näidatud, et looted võivad helidega harjuda ning et loodetel on kuni 24 tundi kestev lühiajaline mälu, kuid uus uurimus näitas, kui kaua sellised mälestused kesta võivad. Uurimistulemused avaldati ajakirja Child Development juuli-augustinumbris.
