Juure-ekstrakt kaitseb aju alkoholi kahjustuste eest

Rahvameditsiinis kasutatud juurika ekstraktid võivad vältida alkoholi joomisest tingitud ajukahjustuste teket.

Kui teil on kunagi olnud juhus suhelda joobnuga, siis olete vast märganud, et selle inimese ajufunktsioonid on mõnevõrra pärsitud. Õnneks enamik joomise mõjudest ajapikku kaob, kuid etanooli massiivne või krooniline kuritarvitus võib siiski kaasa tuua püsivaid neuroloogilisi kahjustusi.

Konkreetselt põhjustab alkohol ajus oksüdatiivse pinge, ladestades sinna liiga palju reaktiivset liiki hapnikuühendeid nagu ülihapendid ja vabad radikaalid, mis kahjustavad kõike DNA-st valkudeni. Samal ajal aeglustab alkohol organismi loomulike antioksüdantide tegevuse ilmnemist ajus.

Oksüdatiivsete kahjustuste piiramiseks on loogiline rakendada tugevaid antioksüdante välistest allikatest. Birminghami Alabama ülikooli teadur Anup Srivastava koos kolleegi T. Shivanandappaga teadis kogemusest, et Lõuna-India rahvameditsiinis üldkasutatava taime Decalepis hamiltonii (e Swallowroot) juurtes leidub külluslikult aktiivseid antioksüdante. Seega püstitasid nad hüpoteesi, et need juuremugulad võivad kaitsta inimesi etanoolitarvitamisest johtuvate närvikahjustuste eest, kirjutab Ars Technica.

Srivastava ja Shivanandappa söötsid rühmale rottidele Decalepis hamiltonii juuri nädala jooksul ja andsid neile seitsmendal päeval piiritust (doosi kangus 5g ühe kehakilogrammi kohta). Oodanud 16 tundi, et loomade organismid jõuaksid alkoholikoguse töödelda, tapsid nad rotid ja analüüsisid nende ajusid. Ajusid võrreldi teiste rühmade rottide ajudega. Üks rühm sai seitsmendal päeval alkoholi, aga mitte juure-ekstrakte. Kolmandat rühma kasutati kontrollgrupina - nood ei saanud ei alkoholi ega ekstrakte.

Kolme rühma rottide ajude koekahjustuste ulatus ja võtme-ensüümide aktiivsus olid väga erinevad. On teada, et alkohol lagundab lipiide (rasvu ja õlisid) ning oksüdeerib valke, seega ei tulnud üllatusena, et ravimita jäetud kuid alkoholi saanud rottide ajudes olid lipiidide ja valkude kahjustused ulatuslikud. Rottide, kes sõid Decalepis hamiltonii juure-ekstrakte, lipiidi- ja valgukahjustuste tase oli aga normaalne. Ravimita jäetud ja alkoholi manustanud rottidel ilmnes ka detoksifikatsiooni-ensüümide nagu glutatioon-S-transferaasi, ja antioksüdatiivsete ensüümide nagu katalaasi, superoksiid-dismutaasi, glutatioon-peroksidaasi ja glutatioon-reduktaasi puudujääke. Juurt närinud rottidel selliseid kahjulikke mõjusid ei esinenud.

Mõnedel juhtudel oli nii Decalepis hamiltonii juurt kui alkoholi saanud rottide ajutegevas paremas seisus kui kontrollrühmal. Ravi saanud rottide organismis oli detoksifikantide ja antioksüdantide tase kõrgem, mis näitab veelgi veenvamalt, et ekstraktidel on loomulikud kaitseomadused ning tegu on kangete antioksüdantidega.

Ehkki Decalepis hamiltonii juured säästavad aju alkoholi mõningate negatiivsete mõjude eest, ei ole tõestatud selle kaitsvat mõju muudele elunditele, näiteks maksale. Samuti ei hoia see ära joovet ega selle tulemusena korda saadetud lollusi, mistõttu seda ei saa kasutada ettevalmistusena planeeritud ületarvitamisele.

Uurimuse kõige tähtsamatel tulemustel on alkoholiga üldse vähe pistmist. Tõik, et Decalepis hamiltonii juur kaitseb aju oksüdatiivsete kahjustuste eest ja sisaldab palju aktiivseid antioksüdante, võib osutuda kasulikuks vananemise ja Alzheimeri või Parkinsoni tõvega kaasnevate neuroloogiliste kahjustuste ravis ja ennetuses.

Kui teadlased õpivad tundma nende ekstraktide aju kaitsva toime mehhanisme ning juurtes leiduvaid aktiivseid kemikaale eraldama, võivad nad suuta luua ravimeid väga laia valiku hädade leevendamiseks.