Enamasti annavad Jupiteri väljanägemises tooni kaks tumedat viirgu selle atmosfääris, üks põhja-, teine lõunapoolkeral. Hobiastronoomide viimasel ajal tehtud fotodel on lõunapoolne viirg — nn lõuna-ekvatoriaalvöö — haihtunud, vahendab NewScientist.

2009. aasta lõpus, just enne seda, kui Jupiter Päiksele taevas liiga lähedale liikus, et seda Maalt vaadelda saanuks, oli triip veel olemas. Kui planeet Päikese kiirguslõõsast aprilli alguses väljus, polnud lõuna-ekvatoriaalvööst enam jälgegi.

See pole lõuna-ekvatoriaalvööl esimene kord vehkat teha. 1973. aastal, kui NASA kosmosesõiduk Pioneer 10 planeeti esmakordselt lähedalt pildistas, ei olnud vööd näha. Samamoodi kadus see ajutiselt 1990. aastate alguses.

Viirud võivad enamasti paista tumedad lihtsalt sellepärast, et nende kohal pole planeedi teistes piirkondades atmosfääri kõrgemates kihtides valdavaid heledaid pilvi, mistõttu paistavad välja alumised, tumedamad pilved, selgitab Californias Pasadenas tegutseva reaktiivuuringute laboratooriumi Jet Propulsion Laboratory teadur Glenn Orton. „Näha on lihtsalt planeedi pilvestruktuuride eri kihid.”

Selle teooria kohaselt kaob lõuna-ekvatoriaalvöö siis, kui selle kohale moodustuvad valkjad pilved, varjates allpool asuvad tumedamad pilved. Seni pole aga selge, mis on tegur, mis mõnikord põhjustab nende valkjate pilvede moodustumist lõuna-ekvatoriaalvöö kohal, ja mõnikord mitte, osutab Orton.

Ekvatoriaalvöö kadumine langeb kokku laiaulatuslike, ent seletamatute muudatustega Jupiteril. Muutunud on ka teiste atmosfääriviirgude ja -laikude värvused. „Seal sünnib praegu palju põnevat,” nendib Orton.