Vesi võib olla potentsiaalseks keskkonnaks elule. Pole välistatud, et Europa kooriku muudes õõnsates piirkondades leidub samasuguseid järvi veel mitu, kirjutab Austini Texase ülikooli geofüüsikainstituudi uurija Britney Schmidt ajakirjas Nature.

Elu olemasolu tõenäosust suurendab veelgi asjaolu, et hiljuti avastatud järve katavad triivivad jäälaamad, mis paistavad lagunevat, pakkudes sel moel üht võimalust toitainete ja energia vahendamiseks pinna ja paksu jääkoore all arvatavasti eksisteeriva üüratu ookeani vahel, vahendab Science Daily.

„Ühe teadusringkondades levinud arvamuse kohaselt on paks jääkiht bioloogilise elu jaoks halb — see võib tähendada, et kommunikatsiooni kuu pealispinna ja pinnaaluse ookeani vahel ei toimu,” selgitab Schmidt. „Nüüd aga oleme leidnud tõendeid, mis näitavad, et ehkki jääkiht on paks, võib see väga ägedalt seguneda. See võib olla märgiks nii Europa kui selle ookeani suuremast elukõlbulikkusest.”

Teadlased analüüsisid kosmosesondi Galileo tehtud fotosid kahest enam-vähem ümmargusest, muhklikust moodustisest Europa pinnal, mida nimetatakse kaosemaastikeks.

Mõningate Maal, peamiselt jäämassiividel ja vulkaanide kohale moodustunud liustike all toimuvate protsesside alusel on uurijad välja töötanud neljaetapilise mudeli selgitamaks, kuidas need pinnavormid Europal tekkida said. Vastus lepitab omavahel hulga vastukäivaid vaatluseid, millest mõned paistsid viitavat võimalusele, et jääkiht on paks, teised aga, et õhuke.