Kingstoni Queensi ülikooli uurijad väidavad kirjutises ajakirjale "Nature", ei kõik päikesesüsteemi planeedid moodustusid kitsas gaasi- ja tolmupilves varase Päikese lähedal, kust nad sattusid praegustele orbiitidele metsiku ja kaootilise laialipillutamise tulemusel.

Sisuliselt tähendab see seda, et kui meie päikesesüsteemi suurim planeet Jupiter moodustus, vallandas ta ka teiste läheduses asuvate planeetide tekkimise. Seega oli Jupiter sisuliselt päikesesüsteemi "ämmaemand".

Päikesesüsteemi neli suuremat planeeti on kaks "gaasigiganti" Jupiter ja Saturn, millel on väike kivine südamik ümbritsetuna vesiniku ja heeliumi atmosfäärist, ja kaks "jäägiganti" Uraan ja Neptuun, millel on jäine kiht tuuma ümber ja hõre atmosfäär.

Uraani ja Neptuuni asukoht on teadlastele alati peavalu tekitanud, sest nende sünd praeguses asikohas oleks tähendanud seda, et nende moodustumiseks oleks kulunud rohkem aastaid kui päikesesüsteemi vanus.

Kingstoni teadlased on tulnud välja hüpoteesiga, et neli planeeti alustasid kivise südamega planeetidena Jupiteri piirkonnas ning et Uraan ja Neptuun heideti Jupiteri ja Saturni gravitatsiooni poolt välja. Simuleeritud katsed näitavad, et välja heidetud planeedid liikusid mõnisada tuhat aastat kaootilistel orbiitidel, misjärel nad jõudsid oma praegusele orbiidile.

Toronto ülikooli teadlased simuleerisid Jupiteri taoliste planeetide moodustumist ja avastasid, et varast Päikest ümbritsenud gaas ja tolm akumuleerus proto-Jupiteriks ja kui planeedi mass ületas neli-viis korda Jupiteri massi, lagunes ta väiksemateks protoplaneetideks.