Teadlaste väitel saavutas Päikesesüsteemi suurim planeet oma suure massi moodustumise jooksul. Planeedi mass kasvas sel ajal ülikiiresti, sest massi moodustamiseks vajalik aines hajus mõne miljoni aasta jooksul, vahendab EPL Online BBC uudist.

“Ehkki leidsime sadu Jupiteri massiga planeete teiste tähtede juurest, oleme veendunud, et nende moodustumine pidi olema ülikiire,” tõdes astronoom Thayne Currie Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskusest.

“Maa moodustumine võttis aega, aga Jupiter sai kõige esimesena planeediks,” märkis kaasautor Scott Kenyon. Tema sõnul saavutas Maa oma massi vähemalt 30 miljoni aastaga ehk kuus korda pikema perioodi jooksul kui Jupiter.

Astronoomid uurisid Spitzeri infrapunakiirgust vastuvõtva teleskoobiga Suure Peni tähtkujus asuvat täheparve NGC 2362. Nad avastasid, et täheparves olid kõik Päikesest suuremad tähed kaotanud planeetide moodustumiseks vajalikud ainepilved. Pilved olid säilinud ainult neil tähtedel, mille mass oli väiksem Päikese massist.

Astronoomid järeldavad, et hiidplaneedid formeeruvad viie miljoni aasta jooksul või ei formeeru üldse. Varem arvati, et planeedid moodustuvad 10 miljoni aasta jooksul.