Jõukamate riikide iive hakkab paranema
Enamikus paarikümnest riigist, mis on selle punkti ületanud, nagu Austraalia, Rootsi, Prantsusmaa, Ühendriigid ja Suurbritannia, toimuvad praegu beebibuumid. Aastakümneid kestnud kahaneva viljakuse reegel ei kehti enam, vahendab AFP.
Kui taoline tendents jätkub, võivad sellel olla optimistlikud tagajärjed praegu kiiresti vananevatele riikidele, kirjutavad teadlased.
USA rahvaloendusbüroo ennustas juulis, et riigi üle 65-aastane elanikkond kasvab 2040. aastaks praeguselt 500 miljonilt 1,3 miljardile ehk kaks korda.
"Meie avastus on maailma elanikkonna tuleviku teemalises debatis väga tähtis... ja pakub 21. sajandiks teistsugust väljavaadet," seisab uurimuses, millega on võimalik tutvuda Briti teaduajakirja Nature vahendusel.
Iibe kahanemist ümbritsevaid probleeme nagu vanurite tervishoiukulutused ja kahanev tööjõud, peeti hinnaks, mida suuremate sissetulekute ja pikema eluea eest paratamatult maksta tuleb.
Paljude jõukate riikide viljakuse määr on langenud alla piiri, mida on vaja stabiilse rahvastikutaseme säilitamiseks. Kui midagi ei muutu, kahanevad selliste riikide nagu Lõuna-Korea, Jaapan, Itaalia ja Hispaania rahvaarvud ilma immigratsioonita poole võrra juba 40-45 aastaga.
Mida kõrgemale tõusevad sellised riigid üldkasutataval ühiskondliku arengu skaalal, mida nimetatakse inimarengu indeksiks, seda vähem lapsi sünnib.
Inimarengu indeksi skaala võtab arvesse keskmist eluiga, sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta ja kirjaoskuse taset, ning ulatub nullist 1,0-ni.
Uurimisrühm Pennsylvania ülikooli teaduri Mikko Myrskyla juhtimisel hindas uusi tendentse jahtides maailma riikide enamiku statistikat ning leidis "fundamentaalse muudatuse viljakuse ja arengu üldtunnustatud negatiivses korrelatsioonis".
Üldiselt hakkasid riikide iibed kahanema siis, kui inimarengu indeks jõudis näitajani 0,86, ja kasvama, kui indeks küündis 0,95-ni.
Ühiskondlikud ümberkorraldused, mis lubavad naistel valida, millal lapsi saada, on peamisteks beebibuumi edendavateks teguriteks.
Tööjõu parem haridustase ja suurem sissetulek annavad mõista, et "need muudatused suurendavad tõenäosust, et naistel ja paaridel on laste saamise suurt majanduslikku kulutust kergem kinni maksta", kirjutab Stanfordi ülikooli professor Shripad Tuljapurkar samuti ajakirjas Nature avaldatud kommentaaris.
