Jõhkra peahaavaga kolju on esimeseks tõendiks inimliigi agressiivsusest?
Tomogrammid näitasid, et koljumurru põhjustajaks oli tugev löök tömbi esemega. Tõenäoliselt rünnati ohvrit nuialaadse löögirelva — kivi, raske kondi või puutükiga, sedastas värske uurimus. „Too inimene sai päris raske vigastuse — tegemist pidi olema üpris korraliku obadusega vastu pead,“ kommenteeris teadlaste töörühma liige Lynne Schepartz Witwatersrandi ülikoolist Lõuna-Aafrikas, vahendab National Geographic.
Tõenäoliselt tõi hoop kaasa veritsemise ja peapõrutuse, mis omakorda võis esile kutsuda südamepöörituse, oksendamise ja võimalik, et ajutrauma, jättes ohvri abituna lamama, märkis Schepartz.
Tomogrammid näitasid aga ka seda, et viimaks haav paranes ja Maba inimene elas veel palju aastaid, mis tähendab, et viga saanud mehe eest pidi keegi pärast haavatasaamist hoolt kandma.
„Pealuu oli sissepoole lohku löödud, nii et see avaldas survet pehmetele kudedele,“ rääkis Schepartz. „Ja ometi jäi too inimene ellu ja elas veel kaua; hoop pähe ei olnud tema surma vahetu põhjus.“
Ehkki õnnetusjuhtumi läbi tekkinud vigastust ei saa täielikult välistada, viitavad kaasaegne kriminalistika ja muud tõendid uurijate osutusel siiski kuritööle.
„Raske on ette kujutada, kuidas keegi saaks vigastada ainult toda üht kohta näiteks kukkudes,“ kommenteeris Schepartz.
Säilmete analüüs näitas, et hoobist hoolimata elas Maba inimene 40date eluaastateni — eelajaloolise inimese jaoks kõrge vanaduseni.
Töörühm väidab, et ürgmehe paranemine toetab varasemaid fossiiliuuringuid, mis on näidanud, et muidu sageli vägivaldselt agressiivsed neandertallased ja muud ürginimesed hoolitsesid samas haigete ja väetite liigikaaslaste eest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!