SARS-CoV-2 viiruse laiast levikust ja ebakindlusest lähtuvalt kannab teadus praeguses olukorras väga suurt vastutust. Teadus peab analüüsima kõiki olemasolevaid teadmisi ja muutuvaid andmeid, et anda kasulikke soovitusi tegevuskava kohta selles väga dünaamilises olukorras. Sellest tulenevalt tegi Saksamaa Riiklik Teaduste Akadeemia Leopoldina kolmanda ad hoc avalduse „Koroonaviiruse pandeemia - jätkusuutlikud võimalused kriisist ülesaamiseks" COVID-19 pandeemia kohta.

Optimeerida otsustamise põhialused: andmeuuringud, mis on seni olnud põhiliselt sümptomipõhised, on viinud moonutatud arusaamani nakkusprotsessist. Seetõttu on oluline täiustada uuringuid nakkuse leviku ja elanikkonna immuunsuse seisundi kohta, eelkõige vastavate representatiivsete ja piirkondlike uuringute kaudu.

Sel viisil saadud andmed peaksid liikuma reaalajas andmebaasi dünaamiliste mudelite pidevaks kohandamiseks, mis võimaldaks usaldusväärsemate lühiajaliste prognooside tegemist. Neid saab kasutada otsuste toetamiseks ja poliitiliste meetmete tõhususe kontrollimiseks.

Selleks peaks olema võimalik kasutada vabatahtlikult edastatud GPS-andmeid koos kontaktide jälgimisega, nagu Lõuna-Koreas. See suurendaks olemasolevate mudelite täpsust, eriti võimaldaks kontekstist sõltuvat, kohalikke olusid arvestavat ja seega diferentseeritud prognoosi pandeemia kulgemise kohta.

Lubada diferentseeritud riskihindamist: olemasolevate andmete kontekstipõhine tõlgendamine on oluline koroonaviiruse pandeemiaga võitlemisel nii ühiskondlikul kui ka individuaalsel tasandil. Andmeid raskelt haigete ja surmade kohta tuleb võrrelda teiste haiguste omadega ning seostada oodatava suremuse riskiga selle piirkonna üksikutes vanuserühmades.

Individuaalse riski realistlik esitus peab olema selgesti illustreeritav. See kehtib ka süsteemsete riskide, näiteks tervishoiusüsteemi ülekoormamise, aga ka negatiivsete tagajärgede kohta majanduses ja ühiskonnas. Ainult nii saab tagada koostööd elanikkonnaga vajalike meetmete rakendamiseks.

Psühholoogiliste ja sotsiaalsete mõjude leevendamine: kasutuselevõetud meetmete omaksvõtt ja nende rakendamise aktsepteerimine, mis tugineb enesekaitsel ja solidaarsusel põhineval sisemisel motivatsioonil on palju olulisem, kui sanktsioonide rakendamisega kaasnev hirm.

Normaalsuse järkjärguliseks taastamiseks realistlike ajaraamide ja selgete meetmete komplekti edastamine suurendab kõigi asjaomaste inimeste ja rühmade kontrollitavust ja ettearvatavust. See aitab minimeerida praegu kogetava stressi negatiivset vaimset ja füüsilist mõju.

Abi ja toetust tuleb pakkuda riskirühmadele, keda praegused piirangud eriti mõjutavad, näiteks raskes perekondlikus olukorras olevad lapsed või perevägivalla ohvrid.

Kaasata hindamisprotsessidesse erinevad vaated: valitsuste rakendatud meetmetega, mille eesmärk on elu ja tervise kaitsmine, kaasnevad muude juriidiliste huvide piirangud. Neid ei tohi tähelepanuta jätta, hinnates kulude ja tulude proportsionaalsust. Soovimatute kõrvaltoimete arvestamine muudab tasakaalu leidmise selgemaks.

Praegused poliitilised otsused kriisi lahendamiseks peavad tunnistama probleemi mitmemõõtmelisust ja võtma arvesse mõjutatud inimeste väljavaateid ning erineva riskiga isikute olukorda. Selle aluseks olevad aruteluprotsessid tuleb muuta läbipaistvateks ja need peavad olema ka vastavalt kommunikeeritud. Nii tuleks konkreetsete rühmade, näiteks eakate inimeste, ennetav eraldamine lihtsalt nende kaitsmiseks tagasi lükata kui liiga paternalistlik ja patroneeriv.

Järk-järgult avada uuesti haridussektor: haridussektoris on kriis toonud kaasa märkimisväärse languse päevahoiuteenustes, õpetamises ja õppimises, samuti sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise. Seetõttu tuleks haridusasutused võimalikult kiiresti uuesti avada.

Hariduspiirangud tuleb kaotada, hoides samal ajal uute nakkuste riski minimaalsena. Kuna nooremad lapsed on rohkem sõltuvad hooldamisest, juhendamisest ja abist, peaksid põhikooli ja keskkooli madalamad tasemed olema esmased, mis järkjärgult uuesti avatakse.

Vanemad õpilased on võimelised kasutama kaugõpet. Seetõttu soovitame kontaktõppe juurde (klassiruumi) naasmist kõrgemas astmes edasi lükata. Järgides erinevaid üleminekumeetodeid ja iseõppimise kombinatsioone on mõeldav õppimine digitaalse meedia abil ja isikliku juhendamise kaudu. Võimaluse korral peaksid eksamid igatahes aset leidma.

Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha eelkõige hariduslike erivajadustega laste jaoks, vähendamaks mahajäämust.

Kuna väga väikesed lapsed ei ole füüsilisest distantseerumisest ja muudest kaitsemeetmetest piisavalt teadlikud ja võivad siiski viirust edasi anda, tuleks koolieelsete laste päevakeskuseid avada ainult väga piiratud mahus.

Avaliku elu järkjärguline normaliseerimine: avaliku elu saab järk-järgult normaliseerida järgmistel tingimustel:

a) uute nakkuste määr peab stabiliseeruma madalal tasemel;

b) tervishoiusüsteemi ei tohi ülekoormata üha suurema arv COVID-19 patsientidega ja suutlikkus aidata teisi patsiente ei tohi mingil juhul olla piiratud;

c) tuntud kaitsemeetmeid (hügieen, hingamisteede kaitse, füüsiline distantseerumine, nakatunud isikute suurem tuvastamine) järgitakse distsiplineeritud moel.

Sel puhul võiks lubada kauplustel ja restoranidel jätkata, samuti taastada üldiste äri- ja valitsemisteenuste pakkumise avalikkusele. Samuti võiks nende kaitsemeetmete järgimisel lubad äri- ja erareise.

Kaitsemaskide kandmine peaks teatud valdkondades, näiteks ühistransport, muutuma kohustuslikuks lisameetmeks.

Sotsiaalsete, kultuuriliste ja spordiürituste taasalustamine peaks toimuma sammsammult, arvestades füüsilise lahushoiu võimalust ja juhul kui kontaktide intensiivsus on madal. Nakatumise määra tuleb jätkuvalt jälgida.

Stabiilsuse tagamine majandus- ja rahanduspoliitika vahendusel: ajal kui tervishoiupoliitika meetmed on jõus, peavad majandus- ja rahanduspoliitika pakkuma lühiajalist abi raske olukorra ületamiseks. Meetmed hõlmavad lühiajalisi töökohti, likviidsusabi, maksude edasilükkamist ja subsiidiumite rakendamist maksejõuetuse vähendamiseks. Valitsuse osalust ettevõtluses tuleks kasutada ainult äärmisel juhul, et ettevõtteid hädaolukorras stabiliseerida.

Kui ka praegused rahvatervise meetmed (piirangud) järk-järgult kaovad, on ulatuslikud fiskaalstiimulid keskpikas perspektiivis jätkuvalt vajalikud. Riigi tulude osas võib see tulla teatud maksusoodustuste vormis. Kulude poolel on olulised täiendavad vahendid riiklikeks investeeringuteks, näiteks tervishoius, digitaalses infrastruktuuris ja kliimakaitses.

Kriis nõuab väga euroopalikku solidaarsust. Kriisi ühine juhtimine hõlmab näiteks likviidsuse tagamist Euroopa Keskpanga poolt (EKP), rahalist toetust ELi eelarvest ja Euroopa Investeerimispangast (EIP) ning krediidiliini Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM) koos tingimuslikkusega, et see keskendub pandeemia mõjudele.

Määrata jätkusuutlikkuse kurss: olemasolevad ülemaailmsed väljakutsed, näiteks kliima soojenemine ja looduse kaitse, ei kao koos koroonaviiruse kriisiga kuhugi. Nii riiklikud kui ka rahvusvahelised poliitilised meetmed peaksid järgima ökoloogilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse printsiipe, ühilduvust tulevikuga ja suuremat kestlikkust.

Meetmed, mida toetasid laialdased teaduslikud tõendid ning poliitiline ja avalik üksmeel enne koroonaviiruse kriisi, ei tohi nõrgendada; pigem peavad nad jätkuvalt olema rakendatud kõrgeima prioriteediga või isegi tugevdatud.

Majanduslike stiimulite paketid peaksid olema põhimõttelises kooskõlas Euroopa roheleppes seatud eesmärkidega.

Pidada kinni turumajandusest: kriisi ajal kasutusele võetud majanduspoliitika peab olema selline, et seda oleks võimalik kiiresti pöörata või kohandada kestliku majandamise kasuks vaba turumajanduse raames. See hõlmab seda, et valitsus loobub äriühingutest osalemisest, juhul kui seda tehti kriisi tõttu riiklikke investeeringutena ja riigivõla vähendamist.

Tasakaalustatud eelarve põhimõtetest tuleb kinni pidada. See võimaldab erakorralises olukorras, nagu praegu, märkimisväärselt suuremal võlal koguneda, seda aga tingimusel, et võlg makstakse tagasi normaalsuse taastumisel.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased koondavad tõenduspõhise info COVID-19 kohta pidevalt täienevale Tartu Ülikooli kodulehele.