Järgmise Nobeli preemia võib juba reserveerida: kosmilisi gravitatsioonilaineid nähti esimest korda

 (112)

Ennustas nende olemasolu Albert Einstein juba sada aastat tagasi. Gravitatsioonilained peaks olema virvendused aegruumi koes, mis levivad universumis sarnaselt maavärina-järgsetele helilainetele. Nende olemasolu tõestamisest sõltub paljute teiste teooriate tõestamine universumi kujunemise kohta.

Juba kaks aastat tagasi levis pommuudis nende lainete avastamise kohta, mis paraku osutus valehäireks.

LIGO (ingl Laser Interferometer Gravitational-Wave Observatory)"hiigeljoonlaud," mis töötas USA-s Louisiana ja Washingtoni osariikides 2001-2010 ei suutnud nende olemasolu tuvastada. Seega tuli avastamismeetodit edasi arendada ja valmis Advanced LIGO, edasiarendatud süsteem, mis nüüd nähtavasti ka midagi gravitatsioonilainete taolist avastada võimaldas.

Õhus on selgelt Nobeli preemia, sest kui tõesti suudetakse sajand otsitud gravitatsioonilainete olemasolu tõestada, astuks füüsikateadus täielikult uude ajastusse.

Niisiis LIGO teadlased teatavad, et on avastanud aegruumi virvendusi kahe musta augu kokkupõrkekohas umbes miljardi valgusaasta kaugusel Maast. Nende raport selle kohta on valitud avaldamisele väljaandes Physical Review Letters.

Füüsikud kinnitavad, et see avastus, kui ka tegelikult paika peab, oleks võrreldav varasema osakestefüüsika standardmudelit kinnitanud Higgsi bosoni leidmisega või näiteks DNA struktuuri avastamisega.

Tegemist oleks esimese korraga kui avastataks gravitatsioonilaineid, ühtlasi ka esimese korraga, kui tegelikult suudetakse näha mõnd musta auku kosmoses. Ühtlasi saaks Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe kindlama kinnituse.