Janu võtab inimeselt võime selgelt mõelda
Katsetest ilmnes, et polnud vahet, kas dehüdratsiooni põhjuseks oli 40minutiline jalutuskäik või lihtsalt puhkeolekus istumine, tagajärjed olid ikka ühesugused. Kerget vedelikupuudust on antud uuringus käsitletud kui keha normaalse veesisalduse 1,5protsendilist kahanemist, kirjutavad ERR teadusuudised.
Teadlaste sõnul tekib meil janutunne, kui organismi veesisaldus väheneb ühe kuni kahe protsendi võrra. Selleks ajaks on vedelikukaotus hakanud aga meie mõistuse ja keha tegevust tugevalt mõjutama.
Eksperimendis kasutati eraldi nii meeste kui ka naiste gruppi. 25 naisest koosneva rühma keskmine vanus oli 23 aastat. Mehi osales 26 ja nende keskmine vanus oli 20 aastat. Kõik osalejad olid terved ja aktiivse eluviisiga. Siiski polnud nende seas suurtel koormustel treenivaid sportlasi ega ka istuva eluviisiga tegelasi. Keskmiselt treeniti päevas pool tundi kuni tund.
Katse käigus korraldati 28päevaste vahedega kolm mõõtmist. Dehüdratsiooni saavutamiseks kõndisid katseisikud jooksulindil. Mõõtmistele eelneval õhtul jõid nad mõõdukalt vett. Mõõtmiste ühe osana tuli katseisikutel teha ka rida teste, mis mõõtsid nende keskendumisvõimet, reaktsioonikiirust, mälu, õppimis-, argumenteerimis- ja tähelepanuvõimet. Tulemusi võrreldi nendega, mis olid saavutatud olukorras kui vedelikupuudust polnud.
Naiste puhul ilmnes, et vedelikupuudus tekitas neil peavalusid, väsimust ja keskendumishäireid. Samuti leidsid janus naised, et neile antud testiülesanded olid raskemad kui siis, kui neil veepuudust polnud.
Meestel esines janu puhul samuti vaimset pingutust nõudvate ülesannete täitmisel raskusi. Ka kurtsid nad kerge janu puhul väsimust, pingeid ja ärevust. Naiste puhul olid vaevused mõnevõrra tugevamad kui meestel.
Miks naised ja mehed juba kergest vedelikupuudusest nii kergesti mõjutatavad on, pole täpselt selge. Teised uurimused on näidanud, et ajuneuronid tuvastavad vedelikupuuduse ja võivad mõjutada teisi aju osi, mis omakorda mõjutavad tujusid. Teadlaste hinnangul on see osa iidsest hoiatussüsteemist, mis kaitseb inimest äärmuslikes olukordades ja annab märku, et ellujäämiseks oleks vett juurde vaja.
Normaalse veetaseme säilitamiseks organismis soovitavad teadlased juua päevas kokku kaks liitrit vett. Vedelikutaset organismis saab teadlaste sõnul kergesti teada uriini värvi vaadates. Normaalselt vedelikku tarbinud inimese uriin peaks olema helekollane. Mida tumedam on uriini värvus, seda suurem on dehüdratsioon.
