Jalutamisest ei piisa: inimesed peaksid tegema hoopis teistsugust trenni
Tuleb välja, et 10 000 sammu päevas või jalutamine bussipeatusesse ja tagasi ei ole piisav, et inimest heas vormis hoida, vahendab The Guardian. Inimesed peaksid hoopis tegelema tai chi, raskuste tõstmise või tantsimisega. Samas võib ka raskete poekottide vedamine asja ära ajada.
Aeroobne treening, nagu näiteks kõndimine või muru niitmine, on küll südamele ja vereringele hea, kuid avaldatud raporti kohaselt peaksid inimesed rohkem tähelepanu pöörama ka tegevustele, mis arendavad ja tugevdavad lihaseid ja luid.
Uuringus toodud tulemuste kohaselt suurenes vanemate inimeste puhul kukkumise tõenäosus 76% võrra, peamiseks põhjuseks just liiga nõrgad lihased. Jõu- ja tasakaalutreening ei aita ainult vältida kukkumist, vaid parandab ka tuju, kinnistab unemustreid, tõstab energitaset ning vähendab varajase surma tõenäosust.
"Inimeste arusaamine sellest, et on vaja rohkem kõndida ja aeroobset trenni teha, on paranenud," kommenteeris olukorda Louise Ansari, kes töötab väärikalt vananemise probleemiga tegelevas keskuses, mis oli ka uurimuse kaasautoriks. "Nüüd oleks vaja inimesteni viia teadmine, et teha nädalas kaks treeningut, mis hõlmaks jõu- ja tasakaalutreeninguid," ütles ta.
2011. aastal avaldasid neli Ühendkuningriigi vastutavat meditsiinitöötajat saareriigi elanikele kolm soovitust, kuidas tervemini elada: kui soovitust kõndida rohkem on kuulda võetud, siis teisi kaht soovitust - seista rohkem ja istuda vähem ning teha rohkem jõu- ja tasakaalutrenni, on vähem kuulda võetud.
2016. aastal Inglismaal läbi viidud uuringu kohaselt täitsid 66% meestest ja 58% naistest soovitusliku aeroobse treeningu normi. Normi kohaselt tuleks aeroobset trenni teha nädalas 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Samal ajal tegid jõutrenni vaid 31% meestest ja 23% naistest. See protsent langes veel 12 protsendipunkti juurde üle 65-aastaste vanusegrupis. Seega tehakse jõutrenni ilmselgelt liiga vähe.
"Inimese lihaste jõud on oma võimete tipus umbes 30-aastasena," ütles Ansari. Tema sõnul läheb see 40-aastaseks saades juba kiiresti allapoole, välja arvatud siis, kui me selle kallal aktiivselt töötame. Parimad treeningvormid on raporti kohaselt pallimängud, reketiga mängitavad sportmängud, tantsimine, kepikõnd ning jõutreening. Viimase puhul sobivad eriti hästi raskustega harjutused, kuid sobivad ka keharaskusega tehtavad harjutused nagu näiteks kätekõverdused või lõuatõmbed.
Ansari ütles, et tehtava spordi tüüp sõltub inimese füüsilisest vormist. "Kui sa oled heas vormis täiskasvanu ning tegeled pidevalt kõndimisega, siis võiksid tegeleda ka jooga, tai chi, reketispordi või jõutreeninguga. Sobib täiesti, kui teha kaks pikka trenni nädalas," ütles ta.
Samas ütles Ansari, et trenn ei tähenda tingimata seda, et pead seadma sammud spordiklubi poole. "Liftiga sõitmise asemel võid kasutada treppe, see on samuti jõutreening. Seal on lihtsalt tõstetav raskus inimese enda keha. Jõusaali minek pole otsene eesmärk. Oluline on, et tunneksid lihastes koormust," ütles ta. Ansari ütles, et ka tema ei käi jõusaalis: "Ma kannan poekotte ning vean kodus kõiksugu raskeid esemeid ringi, täiesti teadlikult selleks, et raskusi tõsta," ütles ta.
Public Health Englandis töötava doktor Alison Tedstone nimel ei ole mitmekülgne treening oluline ainult vanemate inimeste jaoks: "Keskmiselt elame me kõik kauem ning selline segu füüsilisest aktiivsusest aitab meil kõigil püsida noor ning aidata meil iseseisvalt endaga hakkama saada," ütles ta.
Nüüd lähevad raporti tulemused nelja vastutava meditsiinitöötaja kätte, et välja töötada uued soovitused.
