Hoolimata sellest, et otseselt Fukushima tuumaelektrijaama õnnetuse tagajärjel hukkunud inimeste arv on suhteliselt väike, on selle mõju määratu. Katastroof sundis oma kodudest lahkuma 150 000 inimest. Laialdased reaktorit ümbritsevad alad jäävad aastateks elamiskõlbmatuks, vahendab ERR Teadus.

Kuigi võimsa maavärina ja selle tagajärjel tekkinud tsunami ilmnemist võiks pidada õnnetuks juhuseks, ei olnud selles midagi piirkonnale ebaharilikku. Raportis rõhutatakse, et senise teadmistepagasi põhjal oleks saanud laialdast katastroofi ja radioaktiivse materjali keskkonda lekkimist vältida.

Suurim süü lasub poliitilise tahte puudumisel. Vastuseks 1970. aastate energiakriisile otsustas Jaapan oma energiapoliitikas keskenduda sõltumatuse saavutamiseks tuumaenergeetikale. Huvide konflikt algas juba toona. Samale agentuurile, mis tuumaenergiat populariseeris, usaldati ka tuumajaamade järelvalve.

Samas puudus sellel selle sätestavate regulatsioonide ellu viimiseks täidesaatev võim. Jaapani bürokraatia omapära tõttu ei olnud see ka jaamade ohutuses veendununa väga aldis uusi regulatsioone kehtestama. Riigi ohutusstandardid ei pidanud muu maailmaga sammu.