Islandi vulkaani tuhk võis panna ookeani vohama
Vulkaanilises tuhas leidus suures koguses rauda ning see langes põhiliselt ookeanivette, nüüd on õhus küsimus, kas rauarikkamas vees on puhkenud vohama fütoplankton, vahendab Novaator BBC uudist.
Viienädalase Suurbritannia teadlaste uurimisekspeditsiooni keskpaigaks on veeproovide analüüsid näidanud, et ookeanivees leidub tavalisest rohkem rauda. Esimene samasugune reis tehti juba kevadel, vahetult pärast vulkaanipurset.
"Vulkaan purskas välja sada miljonit kuupmeetrit tuhka. Kuhugi pidi see jõudma ja suures osas on see langenud ookeani, see on märkimisväärne kogus rauda," ütleb Suurbritannia riikliku okeanograafiakeskuse professor Eric Achterberg.
Esimese ja teise ekspeditsiooni vahel jäi kogutud andmete analüüsiks vaid kuus-seitse nädalat, kuid Achterbergi sõnul piisas sellestki, et esimeste tulemusteni jõuda. Nii tuli välja, et Islandi lähedal, otse tuhapilve all oli ookeanivesi kevadel väga rauarikas.
Atlandi ookeani põhjaosa, kust praegu teadlased andmeid koguvad, on üldiselt väga toitainevaene, seal ei leidu palju rauda ega ka muid atmosfäärist pärinevaid toitaineid. Teadlastel on hüpotees, et kevadel vahetult pärast vulkaanipurset hakkas plankton ookeanis vohama ning tänaseks peaks vulkaanituhast pärit raud olema juba ära kasutatud.
Kui fütoplankton on vohanud, siis on selle tagajärjel atmosfäärist välja viidud ka suurem kogus süsinikdioksiidi kui tavaliselt.
Ekspeditsiooni mõte ongi püüda leida vastuseid küsimusele: kui tõhusalt suudab fütoplankton siduda atmosfäärist süsinikdioksiidi. Kui planktoni elutsükkel lõppeb, siis langeb ookeanipõhja koos planktoniga ka süsinikdioksiid.
Achterbergi sõnul on Islandi vulkaan pakkunud teadlastele harukordse võimaluse. "Selliseid purskeid ei tule just sageli ette ja teiseks on meie käes nüüd võimalused rauaproove võtta ja neid analüüsida, milliseid meil varem polnud."
Tulemused loodab uurimisretk avaldada mõne kuu jooksul pärast seda, kui proovide kogumine ookeanil augusti keskpaigas lõpeb.
