Isekat käitumist tingivad emapoolsed geenid
Tõsiasi, et meie naissoost esivanemad elasid hajutatumalt kui mehed, võib värske teadusuurimuse kohaselt põhjustada konflikte ajus ja mõjutada meie ühiskondlikku käitumist, vahendab PhysOrg.
Ühendkuningriigi Oxfordi ülikooli ja USA-s Knoxville’is tegutseva Tennessee ülikooli teadlased uurisid mõjusid, mida geenid, mis tänu genoomiliseks jäljendiks (ingl genomic imprinting) nimetatud protsessile “teavad”, milliselt lapsevanemalt nad pärinevad, avaldavad oma kandjate isekusele või altruismile.
Selgus, et kuna ajalooliselt on naised rohkem ringi liikunud kui mehed ning seega naabritega vähem seotud, satuvad meie ema- ja isapoolsed geenid küsimuses, kuidas me käituma peaksime, omavahel konflikt — isapoolsed geenid sunnivad meid ennastsalgavusele, emapoolsed aga isekusele.
“Kui naised liiguvad elu jooksul paigast teise meestest rohkem, nagu tänapäeva inimeste kaugete esivanemate puhul paistab olevat juhtunud, on tulemuseks see, et me oleme oma isa kaudu naabritega tihemini seotud kui ema kaudu,” selgitab üks uurimuse autoreid, Oxfordi zooloogiateaduskonna doktor Andy Gardner.
“Nii tekivad konfliktid ühiskondliku käitumise pinnal: isalt saadud geenid ütlevad, et ligimeste vastu tuleb lahke olla, emalt päritud geenid on aga nagu õla peal istuv kurivaim, kes sunnib teid käituma omakspüüdlikult.”
Jäljendiga varustatud geenides tekkivaid mutatsioone on varem seostatud väikelaste kasvuhäiretega. Viimasel ajal on mõned teadlased ka välja pakkunud, et need võivad olla aluseks sellistele neuroloogilistele hädadele nagu autism ja psühhoos.
Uus uurimus näitab, kuidas taolised kõrvalekalded ühiskondlikku lävimist suunavates ajupiirkondades võivad välja areneda mutatsioonide kaudu, mis eelistavad kas isapoolsete (altruismi soodustavate) või emapoolsete (isekust soosivate) geenide avaldumist.
“Meie uurimistöö näitab, et levinud arusaamal isekalt käituma sundivate nn psühholoogiliste deemonitega võitlemisest on teatud alus meie geneetilises konstruktsioonis,” kommenteerib Gardner.
Töö tulemusi kirjeldav artikkel ilmus ajakirjas Evolution.
