"Uuring tundub olevat korralik ja uuringugrupid piisavalt suured. See, et deksametasoon töötab, pole ka väga üllatav, kuna tegu on immuunsüsteemi ülereageerimisega," lausus Lutsar Fortele.

"Nii nagu autorid ise ka ütlevad, olid COVID-19-epideemia alguses vastukäivad tulemused deksametasoon kasutamisest SARS-1 ja MERS infektsiooni ravis. Muidugi tahaks näha kogu uuringut publitseerituna teaduskirjanduses, aga minu jaoks on tulemused pressiteabe alusel usutavad."

Oxfordi ülikooli uuringu põhjal võib öelda, et hingamisaparaate vajavate patsientide suremusriski vähendab see kolmandiku võrra (40 protsendilt 28-le), hapnikku saavatel patsientidel viiendiku võrra (25 protsendilt 20-le), vahendab BBC.

See tähendab, et päästa õnnestub iga kaheksas hingamisaparaati vajav inimene ja iga kahekümne viies lisahapnikku vajav inimene.

Uuringutiim kõrvutas selle väiteni jõudmiseks 2000 haiglapatsienti, kes said deksametasooni, enam kui 4000-ga, kes ei saanud.

Deksametasooni mõju COVID-19 vastu ei avastatud juhuslikult, see on üks paljudest ravimitest, mida maailmas praegu uuritakse, et kas sellest uue koroonaviiruse puhul mingit kasu on.

COVID-19 puhul aitamiseks peab patsient saama deksametasooni 10 päeva järjest ja see maksab vähemalt Ühendkuningriigis inimese kohta viis inglise naela (5,6 eurot).

Ravimi varumiseks poodi joosta pole siiski mõtet. Deksametasoon paistab aitavat ainult raskes seisus COVID-19-patsiente – neid, kel on probleeme hingamisega. Kui sümptomid on leebed, siis pole sellest märgatavat kasu.

Viimastel andmetel on koroonaviiruse tagajärjel maailmas surnud üle 438 000 inimese, haigusjuhtumeid on enam kui kaheksa miljonit.

Eestis on juhtumeid 1975 ning elu on kaotanud 69 inimest.