INTERVJUU | Raul Eamets: Eesti majandusel saab sügisel halb olema

Me elame väga huvitaval ajal, kuid väga keerulisel ajal, kui mitte keegi ei tea, mis saab homme. Mitte kõik ei ela antud kriisi üle: suletakse palju ettevõtteid ja paljud inimesed jäävad tööst ilma. Mitmed arenenud riigid on asunud tavakodanike toetama ühekordsete maksetega, mille eesmärk on ka majanduse elavdamine. Forte uuris Tartu Ülikooli makroökonoomika professorilt Raul Eametsalt, kas ka Eestil tasuks teistest eeskuju võtta.

-Meil Eestis on viimastel aastatel välja ilmunud hulk inimesi, kes leiavad, et riik peaks oma kodanikke sünnist surmani ülal pidama. Kuidas suhtute kodanikupalga-ideesse?

Ma ei suhtu „helikopterilt raha jagamisse" väga positiivselt. Seda on proovitud ja erinevad riigid on eksperimente teinud, kuid need pole olnud edukad ja sellest on loobutud. See ei ole hea mõte.

-Meie poliitikud on harjunud tegema laiu žeste ja esitlema riigieelarvest jagatavaid dotatsioone, nii nagu see tuleks nende isiklikust rahakotist. Ja ka osa inimesi võtab riigipoolseid toetusi almusena. Meie kõrval on näide Venemaast, kus 145 miljonist inimesest 110 miljonit sõltuvad oma igakuises sissetulekus riigist. Kas see kui suur hulk kodanikke sõltuks rahaliselt riigist, mõjuks ka meie demokraatiale halvasti, kuna suurendaks konformistlikku käitumist?

Ma ei arva, et meie inimesed sõltuvad väga avalikust sektorist. Ning ka toetuste määr meil ülearu suur ei ole. Tõsi, nüüd tõsteti näiteks lastetoetusi ja ma arvan, et see on väga positiivne, kuna see võiks pikas perspektiivis avaldada mõju iibele.

Kuid kui me vaatame täna pensioneid, siis pensionid on võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega ühed madalaimad ja ka avalikus sektoris töötab meil kokku natuke vähem kui veerand kõikidest töötajatest, mis on ka madalam kui enamikes El liikmetes. See näitab, et Eesti inimesed pole eriti riigi „lõa otsas".