INTERVJUU | Irja Lutsar: tuleb eestlaste vereuuring
Palusime kommenteerida Eesti ning maailma viimaseid arenguid viroloog Irja Lutsaril, kes andis muu hulgas teada, et Eestis on ettevalmistamisel seroloogiline uuring, kus vaadatakse seda, kui paljudel inimestel on tekkinud antikehad.
-Apokalüptiliste uudiste vahele on meediasse viimase nädala jooksul ära eksinud ka Maailma Terviseorganisatsiooni teated selle kohta, et Euroopa puhul võib täheldada teatavaid positiivseid märke, mis viitavad pandeemia taandumisele. Kas olete päri?
Ka mina näen positiivseid märke. Eile oli üheksas päev kui Itaalias pole nakatunute arvus tõusu olnud ning näha on väikest langustendentsi. Mõnikord on tipus kõikumist, nii et sellesse tuleb siiski teatavate reservatsioonidega suhtuda. Ei saa veel öelda, et Itaalia on languses, kuid see number ei ole üheksa päeva tõusnud. See on positiivne ja näitab, et tipp on saavutatav ja langus on saavutatav. Vaatasin Lombardia andmeid, mis oli kõige rohkem kannatanud Itaalia regioon.
Nakatunute arv Lombardias on korralikult langenud. Itaalias väga kardeti seda, et see mis juhtus Lombardias, kordub Lõuna-Itaalias, mis on Põhja-Itaaliast vähem arenenud. Kuid seda juhtunud pole.
Positiivne on ka see, et Aasia riigid on COVID-19’ga võitlemisel hästi hakkama saanud. Singapuris on toimunud väikene tõus, kuid need numbrid ei ole võrreldavad nendega, mis olid jaanuaris.
-Miks on arenenud Aasia riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, Singapur jt. uue koroonaviirusega hästi hakkama saanud, samas Itaalia, Hispaania, Holland ja Prantsusmaa, mis on ka kõrgelt arenenud, on pandeemiaga halvasti toime tulnud?
Ükski asi pole lineaarses suhtes, põhjuseid on erinevaid ning see asi on kompleksne. Aasia riikidel oli eelnev kogemus SARS-iga. 15. aasta eest kannatas enim SARS-i läbi Hongkong, nüüd oli neil kogemus olemas ja see võimaldas neil paremini COVID-19’ga toime tulla. Kõik mainitud riigid v.a. Hiina tegid ka väga tarku rahvatervislikke otsuseid. Ükski neist riikidest ennast päris kinni ei pannud. Need reeglid, et kui tuled kuskilt väljast poolt, siis oled kaks nädalat karantiinis, olid väga selgelt paigas. Ja kui keegi jäi kuskil haigeks, siis tema kontakte aeti hoolega taga ning igaüks, kes oli vähegi kahtlane võeti kohe rajalt maha. See oli teine oluline põhjus.
Kui rääkida testimisest, siis need riigid erinevad oluliselt. Lõuna-Korea testis palju ning Jaapan väga vähe. Lõpptulemusena olid nad suhteliselt sarnased. Mis mulle silma hakkas oli näiteks see, et Singapuri kõige vanem nakatunu oli 80-aastane belglane.
-Kas sellel viimati nimetatud asjaolul võivad olla geneetilised põhjused?
Selle üle ei tahaks spekuleerida. Ei tea. Kuid näiteks Itaalia nakatunutest viiendik on 80+, Lõuna-Koreas moodustavad üle 80-aastased inimesed nakatunutest kõigest kolm protsenti. Singapuri enda elanikest vanim nakatunu oli 76- või 78-aastane. Väga vanade inimeste kihti nakatunute hulgas neil ei ole, kuid miks see nii on, ma ei soovi siin kohal spekuleerida. Need on vanad ühiskonnad, kuid kuidagi on neil läinud korda oma vanemaid elanikke kaitsta. Sama kehtib Lõuna-Korea ja Jaapani kohta: need on vanad ühiskonnad, kuid nakatunute hulgas on vanu inimesi vähe.
-Surmi on ka sellest tulenevalt vähem
Just! Suremise tõenäosus COVID-19’sse on tõenäolisem vastavalt sellele, mida vanem sa oled. See on paratamatus. Arenenud Aasia maad on väga hästi kontrollinud sotsiaalset distantseerumist. Ühest küljest on eelmise SARS-i puhangu tõttu tugev hirm ja soov ennast hoida ning teisalt kontrollitakse meetmetest kinnipidamist tõhusalt. Need on ka ühiskonnad, kus maskide kandmine on sotsiaalne norm. Oleme ka ise ju näinud Aasia turiste lennujaamades käimas maskides. See on komplekt kõigest, mitte, et oleks üks maagiline lahendus, mis neil töötaks.
-Kohe kui pandeemia Hiinas puhkes ja sellest hakkas informatsioon levima, ilmusid välja vandenõuteoreetikud. Jätame kõrvale vandenõuteooria sellest, et viirus on inimeste poolt loodud, kuid kohe algusest peale ilmusid välja need, kes süüdistasid Maailma Terviseorganisatsiooni valetamises ja mingitest väiksematest huvidest lähtumises. Samuti süüdistasid vandenõuteoreetikud Hiinat valetamises, vassimises ja varjamises. Nüüd on meil ka Eestis välja ilmunud need, kes otsivad koroonakriisis vandenõud või õigemini mingit konspiroloogilist momenti ja süüdistavad ametnikke ja teadlaseid vassimises, petmises ja rahva „tinistamises“. Kuidas kommenteerite?
Mina olen olnud üdini aus ning mul pole põhjust arvata, et keegi teine on valetanud. See on väga ränk süüdistus. Miks peaks keegi valetama? Valel on lühikesed jalad.
Ma olen aastaid teinud teadustööd ning õpetanud oma õpilasi, et selleks, et valetada peab olema kohutavalt tark. Tõe rääkimiseks ei pea väga tark olema, kuid see, kui sa tahad valetada eeldav suurt kavalust ning tarkust. Kui keegi valetab x-i kohta, siis peab ta silmas pidama, et sellest sõltuvad ka y ja z, ning teadma, mis nendega juhtub. See on väga valus vaadata, kuidas inimesi süüdistatakse petmises ja valetamises, seejuures tõendeid omamata.
-Kui pole selle kohta olemas tõendeid, siis ongi tegemist vandenõuteooriaga.
Jah. See paraku oleneb inimesest. Kes on harjunud petma ja valetama, kahtlustab, et seda teevad ka teised. Mina võin mürki võtta, et ma ei ole valetanud. Teen koostööd väga paljude erinevate inimestega ning ma ei ole näinud, et keegi petaks, valetaks või üritaks manipuleerida.
Kuid vahetame teemat. Ma tahtsin küsida suremuse kohta. Tegelikult meil ju puudub COVID-19 kohta korralik statistika. Või kuidas?
Jah. Me näeme seda ka Eesti puhul. Me ei tea kuidas erinevates riikides on defineeritud suremust. Seda on kinnitanud näiteks itaallased, et osad ohvritest põevad väga raskeid ja surmavaid haigusi ning kui ta saab uue koroonaviiruse, siis on väga raske ütelda, kas tegemist on juhusliku leiuga või sellega, mis inimese surma põhjustas.
Me tegime pandeemilise gripi ajal kolleegidega Eesti gripisurmade analüüsi ja me nägime, et inimesed surid grippi ja oli ka neid, kes surid gripiga. Neil oli juba muu ränk haigus ning gripi avastamine oli pigem juhuslik leid. Ma arvan, et COVID-19’sse suremine vajab detailsemat analüüsi.
-Mõnedes Itaalia väiksemates omavalitsuste on väga põhjalik testimine läbiviidud. Selle mõjul on suremusnäitajad oluliselt kukkunud: kahelt-kolmelt protsendilt 0,7-le. Lisaks on väga suur osa inimestest olnud COVID-19 kandjad nii, et nad pole endal mingeid sümptomeid üldse täheldanudki.
Osad riigid on juba teinud ning ka Eesti plaanib teha seroloogilise uuringu (vereuuring-toim.), kus me vaatame seda, kui paljudel inimestel on tekkinud antikehad. Viirusetestid on kohati väga tundlikud ja teisalt väga vähe tundlikud. Me ei saa adekvaatset pilti.
Seroloogilised uuringud võimaldavad öelda, kui suur osa populatsioonist on haaratud olnud ning kui palju on neid, kes on viiruse sümptomitega või sümptomiteta läbi põdenud. Praegu on uuring veel planeerimisfaasis.
Me ei saa statistikat enne, kui meil on sellest asjast suurem pilt.
-Kas Saaremaa juhtumit, kus hooldekodu töötaja viis nakkuse hooldekodu patsientidele, võib nimetada kuritegelikuks hoolimatuseks?
Ma ei tea selle juhtumi detaile, kuid sõna „kuritegelik“ kasutada ei saa. Ma ei usu, et see inimene seda tahtlikult tegi. Kuritegelik oleks see sellisel juhul, kui inimene oleks teadnud, et ta on viirusekandja ning oleks hoolekodu elanikke tahtlikult nakatanud. Rumal oleks teda süüdistama hakata.
-Kas hoolikalt ei peaks testima inimesi, kellel on vahetu kontakt hooldekodu elanikega?
Seda praegu kindlasti ka tehakse. Kogu Eesti rahva testimine ei aita. Me võime täna kogu Eesti rahva ära testida, kuid see ei tähenda, et juba laupäeval need, kes täna negatiivsed on, positiivsed ei ole.
Masstestimine ei vii meid kuhugi. Peame praegu teaduslikult tarku otsuseid tegema. Testimine pole mingi imevahend, sellele peab järgnema eneseisolatsioon. Kui seda ei järgne, siis ei ole testimisel mingit mõtet. Inimesed peavad praegu kodus istuma.
Ka ma ise olen oma kontaktid miinimumini viinud. Käin praegu valitsust nõustamas, kuid haiglas ma ei käi enam üldse ning oma sõprade arstidega ma ei kohtu enam näost-näkku, suhtleme telefonitsi. Ma ei taha saada nakkuse edasikandjaks.
-Kas Eesti arstide hulgas on olnud juba haigestumisi?
Kindlasti on, sest ega viiruse jaoks pole oluline, kas nad on arstid või mitte. Kuid selle kohta mul andmeid ei ole, et keegi oleks otseselt haiglas haigete käest viiruse saanud. Väga oluline, et me suudaksime oma meditsiinitöötajaid nakatumise eest kaitsta. Haiglad on inimesi hästi instrueerinud, kuid puudus on kaitsevahenditest.
-Kas koroonaviiruse haripunkt Eestis, kus paljud inimesed vajavad intensiivravi ja on paratamatult ka meie mõistes palju surmasid, saabub järgmiste nädalate jooksul?
Seda mudelid näitavad. Kuid mudeleid optimeeritakse pidevalt ning andmed muutuvad. Mudel on ainult mudel. Osade asjade jaoks on väga head mudelid. Ma võtan näiteks ameeriklaste mudeli, panen oma andmed sisse ja tean, et see on õige. Kuid uue koroonaviiruse puhul universaalset mudelit pole.
Me teame üldjoontes, et Hiinas oli see lugu lühike, kestis umbes kuu aega. Itaalias on tõus olnud üle kuu ning selge, et ka langus pole alla selle.
-Itaalias elab statistika järgi väga palju vanu inimesi ja seal on Euroopa kõige pikem oodatav keskmine eluiga. Meie ühiskond on statistika järgi vana ja haige. Kas COVID-19 võib ka Eestis väga kõrget lõivu nõuda?
Kui me ei suuda oma vanu inimesi kaitsta, siis jah. Vanemad inimesed ei peaks praegu kusagil käima, isegi üheski poes. Ka hooldekodude külastamisest tuleb hoiduda. See, et vanad inimesed ei käi poes ja apteegis aga ei tähenda seda, et me unustaksime vanad inimesed ära.
Me peame neile helistama ja kontakte hoidma. Uurima kuidas neil läheb. Me peame ka üksikuid vanainimesi toetama. Kõigil on ju naabrid. Nooremad inimesed võiksid huvi tunda kas neile on tarvis poest või apteegist midagi tuua kui nad sinna lähevad.
