Rahvusvahelise antropoloogide töörühma uued leiud näitavad, et kiviotsaga odasid kasutas tõenäoliselt juba homo heidelbergensis, neandertallaste ja nüüdisinimeste ühine esivanem, umbes 500 000 aastat tagasi, mis lükkab vastava murdepunkti hominiidide arenguloos 200 000 aasta võrra tahapoole, vahendavad ERR-i teadusuudised.

Leiud näitavad, et inimeste esivanemad küttisid regulaarselt hirvi juba 780 tuhat aastat tagasi, on vanimad odad tunduvalt nooremad. Lihtsamate, puidust odade vanus ulatub 400 000 aastani.

Seni teadaolevalt vanimad, kiviotsaga odad on leitud 200-300 tuhande aasta vanusest Prantsusmaa aladel asuvast neandertallaste laagrist. Paljude antropoloogide arvates demonstreerib see progressi hominiidide mõtlemise keerukuses.