Inimkonna vormis sarnaseks võõristus

Kui varastel inimestel tärkas kultuur, tekkis koos sellega ka võõristus teistsuguste liigikaaslaste suhtes — see võib seletada, miks tänapäeva inimkond on geneetiliselt nõnda sarnane.

Inimkonna väikest geneetilist varieerumist on püütud seletada katastroofiliste sündmustega, mis mõnel hetkel populatsiooni, ja ühes sellega genofondi, pisikeseks, lausa väljasuremise äärele kahandasid, kirjutab ajakiri

Tarkade Klubi

.

Neandertallaste DNA uurimine näitas aga, et ka neil polnud geneetilise mitmekesisusega asjalood paremad. Liiga paljude rahvaarvu kriitilise piirini kahandanud sündmuste ettekujutamine inimese eellaste kujunemise loos läheb aga liiga ebatõenäoliseks.

Alternatiivina pakuvad Saksamaal Leipzigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlased välja hüpoteesi, et geenide levikut piirasid pigem kultuurierinevused.

Ajakirja Tarkade Klubi veebruarinumbris:

Eesti suusaedu salaretsept

Kõrbehommik surikaatidega

Rahvusvaheline looduskaitsja Kalev Sepp

2008. aasta suurimad teadusläbimurded

Mis aitab pohmelli vastu

Darwini suure idee sünnilugu

Kui naaberhõim rääkis teist keelt, kasutas teistsuguseid tööriistu või erinevaid kehamaalinguid, peletas see kaaslast otsiva inimese neist eemale ja ajendas partnerit leidma koduhõimust, muutes selle geneetiliselt ühetaolisemaks.

Aja jooksul surid aga paljud hõimud välja ning tänapäeva inimkond pärineb vaid mõnedest neist, seletades genofondi ühetaolisust.