Inimkõne võib pärineda ahvide matsutustest

 (40)
Inimkõne võib pärineda ahvide matsutustest
AFP/Scanpix

Inimese kõne ei tarvitsegi põlvneda meie primaatidest eellaste häälitsustest, vaid hoopis nende suuliigutustest. Niisugusele järeldusele on jõudnud Austria ja Ameerika Ühendriikide teadlased, kes uurisid röntgenvideo pealt makaakide huuležeste.

Enamasti on küll arvatud, et meie kõne on ajapikku arenenud seesuguste häälitsuste pinnalt, mida ahvid tänapäevalgi kuuldavale toovad. Aga erinevalt neist ahvihäälitsustest rajaneb inimkõne keele, huulte ja alalõua koordineeritud liigutamisel. Samuti peab inimene kõnelema õppima, ahv hüüdleb aga sünnipäraseltki, vahendab Vikerraadio Teadusuudis.

Mitut liiki ahvid suhtlevad aga peale helide muu hulgas huuležestidega, näiteks makaagiema ja makaagipoeg matsutavad teineteise poole vaadates suud.

Röntgenvideotelt selgus, et sedasorti matsutamine on tegelikult väga keerukas tegevus, milles huuled, lõug, keel ning alalõualuu ja kõri vahel paiknev keeleluu teevad vilkalt koostööd. Matsutustsükleid teeb makaak viis korda sekundis. Seega on huuležestid kaks korda suurema sagedusega kui mälumisliigutused ega ole küllap nendega seotud.

Viini Ülikooli bioloog Tecumseh Fitch ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et pigem erinevad makaakide huuležestid mälumisest vägagi ning meenutavad just kõnega seotud liigutusi.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!