Inimeste maailm sellisel kujul saab otsa: mis juhtub järgmise 30 aasta jooksul?

 (135)
Inimeste maailm sellisel kujul saab otsa: mis juhtub järgmise 30 aasta jooksul?
Maastikutulekahju Indias. Spetsialistide sõnul on sealsete tulekahjude sagenemise taga kliimamuutusedFoto: SANJAY BAID, EPA

Ei elektriautod, plastjäätmete ümbertöötlemine, veganlus ega isegi mitte kristalliteraapia suuda meid enam päästa. Austraalia teadlaste äsjane raport kinnitab, et kliimakatastroof on vältimatu. Lähema 30 aasta jooksul saab inimeste maailm otsa. Ökoloog Mihkel Kangur ütleb, et see juhtub tõenäoliselt veelgi varem.

Austraalia mõttekoja Breakthrough National Centre for Climate Restoration uurimistöö kohaselt ähvardab maailma lähima kolme aastakümne jooksul kliimakatastroof, mis tõenäoliselt viib inimtsivilisatsiooni hukule, kui midagi selles osas kiiresti ette ei võeta.

Mõttekoda, kuhu kuuluvad nii kliimateadlased kui ka erusõjaväelased, on kliimamuutusega kaasnevaid ohte uurinud mitmeid aastaid ning modelleerinud erinevaid stsenaariume lähikümnenditeks.

BNCCR poolt avaldatud uuringuraportis kirjeldatakse maailmalõpu stsenaariumi, mille kohaselt võivad meie planeedi keskkonnatingimused aastaks 2050 muutuda niisuguseks, milles inimkond kestma jääda ei suuda.

Aega maailma päästmiseks on jäänud vähe. Kui seda üldse ongi. Ökoloog Mihkel Kangur ütleb, et Austraalia kolleegid on optimistlikud.

"Ma nõustun, et maailm saab otsa, aga mitte 30 aasta jooksul vaid palju kiiremini. Õigemini, inimeste maailm saab otsa."

Seotud lood:

Liiga palju rahvast üha kuumenevas ahjus

Austraalia mõttekoja liikmed ei püüagi ilustada oma hinnaguid sellele, mis meid ees võib oodata. Hoiatused puudutavad "eksistentsiaalset riski tsivilisatsioonile [..], mis kujutab endast püsivaid ja suure ulatusega negatiivseid tagajärgi inimkonnale. Need ei pruugi olla enam tagasipööratavad ning mis lõpetavad intelligentsete eluvormide eksisteerimise või vähendavad püsivalt ning drastiliselt selle kestmajäämispotentsiaali."

Uuringu autorid väidavad, et oleme unikaalses olukorras, millele ajaloos varasemat vastet ei leidu: niisuguste õhutemperatuuridega ei ole inimkond varem kokku puutunud ning maakera rahvastik on kasvanud ligi 8 miljardini.

See olukord nõuab katastroofiliste tagajärgede vältimiseks tegevusi, mitte enam tõenäosuste üle arutlemist, sest eksistentsiaalsete riskide korral vigadest õppimise võimalust lihtsalt ei ole.

Õudusfilmi stsenaarium, mille osalised me oleme

Uuringu autorid pakuvad välja ilustamata (et mitte öelda hirmuäratava) väljavaate üldnimetusega "2050 scenario", mille kohaselt inimkonda võib oodata katastroof kõigest kolmekümne aasta jooksul.

Paneme austraallaste stsenaariumi alljärgnevalt kõrvuti Mihkel Kanguri kokkuvõttega eri teadustöödest, mis on uurinud kliimamuutuse tagajärgi üleilmselt ja lähemalt Eestis.

2020-2030

Mõttekoda: Riikide valitsused ei suuda midagi ette võtta, teades, et Pariisi kliimalepe ei ole piisav Maa temperatuuri tõusmise vältimiseks, ning “lepitakse vähemalt 3°C soojenemisega”.

Nii nagu varasemates uuringutes näidatud, on CO2 tase jõudnud tasemele, mida ei ole esinenud viimase 20 miljoni aasta jooksul (437 parts per million). Planeet soojeneb 1.6°C võrra.

Mihkel Kangur: Eesti asub küllalt õnnelikus piirkonnas, oleme Põhjala riik. Prognooside kohaselt on meil siin kliimamuutuse mõju väiksem.

Meie probleemiks saavad olema tormid, mis on tugevamad ning mida esineb peamiselt talvel, aga ka teistel aastaaegadel. Suurte tormidega kaasnevad infrastruktuuride kahjustused suurenevad järsult.

Juba lähema kümne aasta jooksul satub Eesti rändesurve alla. Poliitikutele see teema ei meeldi, aga et meil on elukõlbulikku maad ning tingimused eriti ei muutu, kasvab kordades surve siia elama tulemiseks.

Euroopa Liit, mis on üks tekkinud olukorra peasüüdlasi, olles üks maailma suurimaid tarbijaid, peab pagulaste löögi enda peale võtma. Meie Liidu liikmena peame vastutust jagama. Peame olema valmis relvakonfliktides osalemiseks.

Eestis suureneb surve põllumaadele. Lõuna-Euroopa tootmine muutub järjest ebaefektiivsemaks. Baltikumis ja Poolas ning Põhjala riikides muutub toidu tootmine tunduvalt kasumlikumaks.

Meil maad ja vett on. Juba on alanud meie maade haaramine välisfirmade poolt, investeerimise surve on suur. Seda soodustab meie liberaalne poliitika, mis viib olukorrani, kus Eestis toodavad toitu välisettevõtted.

Sagenevad metsatulekahjud ja maastikupõlengud. Tuleb kõvasti panustada nendega toimetulemisse. Aafrikas ja Aasias võib lähikümnendi olukorra kolme sõnaga kokku võtta: nälg, sõda ja katastroof.

Loe edasi Acceleristast!