Inimeste kauged eellased võisid pärineda Aafrika asemel Aasiast
Umbes 37 miljoni aasta eest elanud uue esikloomaliigi avastamine Myanmari soodest annab aga tuge hoopis hüpoteesile, mille kohaselt inimesele eelnenud primaatide sugupuu juured ulatuvad Aasiasse, vahendab ajakiri Science.
Kui avastus kinnitust leiab, tähendab see, et kõigi pärdikute, ahvide ja inimeste — nn inimlaadiliste esikloomade — esivanemad kerkisid esile Aasias ja tegid ligi 40 miljoni aasta eest läbi katsumusterohke rännaku Aafrika saar-mandrile.
Veel 18 aastat tagasi olid kõigi oletatavate varajaste inimlaadiliste ahvide kivistised leitud Egiptusest ja dateeritud umbes 30 miljoni aasta vanusteks.
Siis, 1990ndatel aastatel, hakkasid uurijad välja kaevama 37 kuni 45 miljonit aastat tagasi elanud pisikeste primaatide kivistisi Hiinas, Myanmaris ja teistes Aasia riikides. See andis mõista, et inimlaadilised võisid tegelikult kujuneda Aasias ja rännata mõned miljonid aastad hiljem Aafrikasse.
Seni pole paleontoloogidel aga õnnestunud leida fossiile, mis näitaksid, millal ja kuidas nood inimlaadilised ahvid Aasiast Aafrikasse kolisid, osutab Pennsylvania osariigis Pittsburghis tegutseva Andrew Carnegie' nimelise loodusloomuuseumi paleontoloog K. Christopher Beard.
2005. aastal leidis Myanmaris Nyaungpinle küla lähistel varajaste kalade, kilpkonnade ja ürgjõehobude hammaste kivistisi välja kaevanud Beard koos rahvusvahelise töörühmaga ühe maisitera mõõtu purihamba.
Umbes 38 miljoni aasta vanuseks dateeritud hammas kuulus iidsete primaatide uue, oletatavasti umbkaudu väikese vöötorava kasvu liigi esindajale. Pärast mitut aastat vaevarikkaid väljakaevamisi on töörühmal õnnestunud leida kokku vaid neli purihammast tollelt primitiivselt inimlaadiliselt loomalt, kellele on liiginimeks pandud Afrasia djijidae. "See on paik, kus on raske töötada; meil võttis nelja hamba leidmine aega kuus aastat," nendib Beard.
Neljast purihambast siiski piisas Beardile ja töörühma juhile, Prantsusmaa Poitiers' ülikooli paleontoloogiaprofessorile Jean-Jeacques Jaegerile järeldamaks, et Afrasia oli lähedases suguluses teise algelise inimlaadiliste ahvide liigiga, kelle esindajad elas umbes samal ajal, aga Aafrikas — Liibüast leitud Afrotarsius libycusega.
Kahe primaadiliigi hammaste mikroskoopilisel võrdlemisel ilmnesid nende suuruses, kujus ja vanuses nii suured sarnasused, et neid võinuks pidada sama liigi esindajatele kuuluvateks, märgib Beard.
Autorid kirjutavad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis, et Aasia ja Aafrika fossiilide sedavõrd suurt sarnasust pole kunagi varem demonstreeritud.
Põhjalikumal vaatlusel märkasid uurijad siiski, et Aasia päritolu Afrasia uued purihambad on mõnevõrra algelisemad Liibüa Afrotarsiuse omadest; eriti hoomatav oli alumise purihamba tagaküljel paiknevate väikeste kühmude mõõtmete erinevus.
Nood pigem Aasia kui Aafrika inimlaadilistele ahvidele omased algelised jooned koos suurema mitmekesisuse ja kõrgema vanusega annavad mõista, et antud loomarühm tekkis Aasias ja rändas millalgi 37 kuni 39 miljoni aasta eest Aafrikasse.
"Inimlaadilised ahvid ei saabunud Aafrikasse enne aega, mis eelnes vahetult Liibüast leitud fossiilide pärinemisperioodile," kinnitab Jaeger.
Aasiast väljakolimise stsenaarium võis olla tüsilik. Töörühm pakub, et Aasiast rändas umbes sel ajal Aafrikasse rohkem kui üks inimlaadiliste liik, kuna Liibüa Afrotarsiusega umbes samaaegselt elas veel vähemalt kaht tüüpi inimlaadilisi ahve, ometi pole need ei Afrotarsiuse ega Afarasiaga lähisuguluses.
Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et kuna Aafrikasse jõudnud loomi ootasid ees ideaalselt külluslikud olud ja vähe lihasööjaid kiskjaid, tegid nad läbi „evolutsioonilise plahvatuse“ (ingl starburst of evolution), osutab Beard, mis võis lühikese aja jooksul panna aluse tervele hulgale uutele liikidele.
Teised nõustuvad, et kui nii Myanmarist kui Liibüast välja kaevatud uued esikloomaliigid on tõepoolest ürg-inimlaadilised, on see oluliseks kinnituseks inimlaadiliste ahvide Aasiast pärinemise hüpoteesile.
"Kui tulemused leiavad kinnitamist, on avastuse biogeograafiline tähtsus mõõtmatult suur," leiab Põhja-Carolina osariigis Durhamis tegutseva Duke'i ülikooli paleontoloog Richard Kay.
See näitaks, et kahe mandri vahel toimus primaatide ja võimalik, et ka muude imetajate oluline ränne perioodil, mil Aafrikat toona Aasiast lahutanud Tethyse ookeani polnud sugugi lihtne ületada. Ning inimeste jaoks võib see tähendada, et meie kõige ürgsemad esiklooma-juured ulatuvad hoopis Aasiasse, mitte Aafrikasse.
Liikide sarnasuse väide rajaneb siiski ainuüksi neljal Afrasia purihambal, nendib Key, ehkki hammaste võrdlemine on sugulusastme mõõtmiseks kõige usaldusväärsem meetod. Ning mõned uurijad pole seni loobunud veendumusest, et Liibüa Afrotarsius pole mitte primaatide, vaid mitte-inimlaadiliste kannaliste ahvide esivanem ja seega arvatust hoopis kaugem sugulane.
Kay leiab siiski, et kaalukauss kaldub rohkem Aasia kui primaatide sünnimandri kasuks. "Me kõik oleme kuulnud inimeste eellaste väljakolimisest Aafrikast," lisab Beard. "Nüüd arvame, et enne Aafrikast lahkumist leidis kõigepealt aset inimlaadiliste ränne Aasiast Aafrikasse."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!