Inimeste eelkäijad on Siberi võõrad?

Teadlased avastasid uue koopainimeste "liigi", mis elas 50 000 aasta eest varaste inimeste ja neandertaallaste kõrval ning keda võib pidada meie esiisaks.

Teadlased tegid x-naisena tuntud olendi kindlaks sõrmeluu väikselt tükilt võetud DNA kaudu. Tegemist on senitundmatu varase inimlasega, mille esindajad saabusid miljoni aasta eest Aafrikast, vahendab Telegraph.

Iseseisev inimliik (Homo floresiensis) leiti 2003. aastal ka Indoneesias.

Luutükk leiti Denisova koopast Altai mägedes Lõuna-Siberis, kus leidub rikkalikult kivist ja luust tööriistu, sest seal on inimeste eelkäijad peatunud vahelduva eduga 125 000 aasta vältel.

Leipzigis Saksamaal asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia teadlane Johannes Krause analüüsis kolleegidega leitud, mitohondrias säilinud geneetilist materjali, mis liikus edasi emaliinis. Nature'i ajakirja võrguväljaandes avaldatud tulemused näitavad, et tänapäevase inimese, neanderttaallase ja seninägemata liigi eelkäijad pidid olema samad. Nad võisid samas piirkonnas kõik kõrvuti elutseda.

Krause andmetel elas konkreetne olend 30 000 kuni 50 000 aastat tagasi "vähem kui 80 miili kaugusel" neandertaallastest, kes asusid omakorda lähedal varastele inimestele.

Eelnev vihjab võimalusele, et mitmed inimlased eksisteerisid pika aja jooksul korraga Euraasias.

Tulemused Nature'i jaoks üle vaadanud Manchesteri ülikooli professor Terry Brown kommenteerib: "Tegu on märkimisväärse leiuga mitte ainult mõistmise tõttu, mida see annab inimeste minevikust. See on ka esimene kord, kui inimese eellast on kirjeldatud DNA põhjal, mitte fossiillude morfoloogia põhjal."