Inimesed vallutasid maailma keele jõul

 (9)
Inimesed vallutasid maailma keele jõul
Reuters/Scanpix

Kõik maailma keeled pärinevad ühest 50 000 aasta eest Ida-Aafrikas räägitud keelest, mille kõnelejad lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes.

Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y-kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik?

Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi Ida-Aafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu, ja siis äkitselt, 50 000 aasta eest, muutus inimkäitumine radikaalselt.

Põhjus, usun mina ja ka paljud teised, on selles, et siis tekkis täielikult tänapäevane inimkeel ja neil inimesel arenes sümboliline mõtlemine. Kogu nende käitumine muutus. Anatoomiliselt tänapäevased inimesed, sellised, kes näevad välja nagu kõik meiegi, ilmusid esmakordselt umbes 200 000 aasta eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest.

Seotud lood:

Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele?

Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni selle ajani olid inimesed primitiivsed, nii eluviiside kui tööriistade osas. Keel muutis kõik, see lubas neil Aafrikast lahkuda ja levida üle ilma. Seal olid ees teised varased inimlased, nagu neandertallased Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei tapnud neid, näib et käitumiselt tänapäevased inimesed lihtsalt jäid peale võitluses ressursside pärast. Neandertallased, kes olid kümneid tuhandeid aastaid kenasti hakkama saanud, kadusid vaid mõne tuhande aastaga.

Kas ka keeli uurides saab tulemusena joonistada inimeste rändeteid kujutava kaardi?

Teatud määral küll. Saab jälgida näiteks keelkondi, selgitada välja, kus oli nende kodumaa ja kuidas nad levisid. Alati pole asi siiski nii ühene. Näiteks küsimus indoeuroopa keelkonnast, kuhu kuulub suurem osa Euroopat ja enamus Indiat. Isegi tänapäeval on küsimus selle keelkonna kodukohast väga vastuoluline.

Kaks peamist seisukohta on Ukraina ja Anatoolia ehk Türgi ning keeleteadlaste seas on kestnud suur debatt, kumb neist on õige. Ise arvan, et Anatoolia, sest keeleteaduslikud tõendid selle kasuks on tugevad. Indoeuroopa keeltes leidub laene näiteks semiidi keelest ja selline laenamine sai toimuda ainult Anatoolias.

Seda põhjendatakse ka põllumajandusega. Põllumajandus levis Euroopasse 10 000 aasta eest kindlasti Anatooliast. Kui põllumajandus tuli Anatooliast ja indoeurooplased ka, seega oleks loogiline, et just nemad tõid põllumajanduse, kuigi paljud pole selle teooriaga päri. Aga kui need polnud indoeurooplased, kes siis? Miks pole neist keelejälge jäänud? Sest keel levib tavaliselt koos põllumajandusega. Bantude ekspansioon Aafrikas leidis aset umbes 4500 aasta eest ja on täiesti kindel, et bantu keele kõnelejad levitasid põllumajandust ning säilitasid oma keele. Suur osa Lõuna-Aafrikast kõneleb nüüd bantu keeli.

Ajakirja Tarkade Klubi aprillinumbris:

• Millised geenid juhivad evolutsiooni?
• Mobiilid muudavad inimese mõtlemist
• Päris-Robinsoni elu üksikul saarel
• Kuidas lennata keskkonnasäästlikult
• Antarktika salapärane mäestik
• Kuumad kired külma põhjapooluse vallutamise umber

Geneetikud saavad oma uurimistel toetuda DNA-le. Mis on keeleteaduse vaste geenidele?

Sõnade võrdlemine. Sõnad on helide ja tähenduste meelevaldne kombinatsioon. Sõnast võib mõelda kui mündist, mille ühel küljel on häälitsus ja teisel tähendus, kuid sisuline seos nende vahel puudub. Seega, kui kahes keeles märgib sama helide kogum sama tähendust, pole see tõenäoliselt juhus. See viitab tavaliselt sellele, et need keeled on sugulaskeeled.

Sedasi on keeleteadlased toimetanud juba ammu. Aastal 1786 taipas William Jones, et sanskriti, kreeka ja ladina keeles on põhimõtteliselt samad sõnad, nimisõnade samad grammatilised lõpud ja ütles, et see ei saa olla juhus, vaid need keeled peavad olema tekkinud samast allikast, mis ei pruugi ise enam eksisteerida.

Nii otsivadki keeleteadlased keelkondi. Kui võrrelda eesti keelt näiteks prantsuse, saksa, vene ja soome keelega, on kohe selge, et eesti ja soome keel on väga lähedased ning nad ei ole seotud indoeuroopa keeltega. Pelgalt sõnu võrreldes on võimalik tuvastada keelkondi ja neid leides on teinekord võimalik rekonstrueerida algseid sõnu. On võimalik võrrelda ka eri keelkondi ja kui leida sarnaseid sõnu, viitab see jälle veel varasemale keelele.

Kui varasele?

Usun, et ajas tagasi liikudes - esmalt võrreldes keeli, siis keelkondi, siis järgmise tasemel keelkondi - võib välja jõuda ühe algkeeleni. Võib rääkida umbes 12 suurest keelkonnast, nende võrdlemisel leiab sõnu, mis on levinud kogu ilmas. Kaks kõige tuntumat näidet on «tik», mis tähendab «sõrme» või «ühte», ja «pal» ehk «kaks». Neid vorme võib leida Aafrikast, Euraasiast, Austraaliast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. See, et inimesed oleksid teineteisest sõltumatult valinud «tik'i» tähistama sõrme ja «pal'i» kahte, pole lihtsalt usutav.

Minu jaoks viitab see kõigi maailma keelte pärinemisele ühest varasest keelest. Geneetikud ütlevad, et kõik maailma inimesed pärinevad väga väikesest genofondist, mille juured ulatuvad Ida-Aafrikasse umbes 50 000 aasta taha. Hinnangud selle kohta, kui palju inimesi Aafrikast lahkus, kõiguvad pelgalt paarisajast kuni kahe-kolme tuhandeni. See oli väga väike kogukond, kes Aafrikast koos oma geenide ja keelega lahkus, levides üle maailma. Seepärast on kõigi maailma inimeste DNA 99,9 protsendi ulatuses identne, meie vahel on väga väikesed erinevused.

Kas ka keelte puhul ilmneb samasugune muster nagu geenide koha pealt - Aafrika on kõige mitmekesisem ning erisused vähenevad, mida kaugemale minna?

Aafrika on kaugelt kõige mitmekesisem kontinent, nii geenide kui keelte osas. Ilmselgelt ei esindanud see väike lahkujate kogukond kogu Aafrika keelelist rikkust, vaid ainult väikest osa, ja seepärast on väljaspool Aafrikat vähem mitmekesisust kui Aafrikas endas.

Need väikese lahkunud grupi järeltulijad levisid läbi Euraasia ja selleks ajaks, kui nad sisenesid Põhja-Ameerikasse, moodustasid nemad omakorda väikese osa algsest rühmast. Igas etapis on meil väike osa tervikust. Seda kutsutakse asutajaefektiks ehk kui need inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa üheainsa keele, millest tekkisid kõik ülejäänud. Põhja-Ameerikas on samuti asutajaefekt, mis tugineb rühma allosa keelele. Nii keelte kui geenide osas võib leida olulist asutajaefekti, sest inimesed liiguvad ja mitmekesisus kahaneb.

Umbes 1980. aastal valmis mul maailma keelte andmebaas, kus on infot rohkem kui 2000 keele kohta. Oleme leidnud keeltest lähtuva asutajaefekti, nagu bioloogid on leidnud geenidest asutajaefekti tunnuseid. Protsess on sama.