„Inimesed usuvad, et unenäod võimaldavad neil vaadata enese sisse,” ütleb Carnegie Melloni ülikooli teadur Carey Morewedge, kelle eestvedamisel viidi läbi rida uuringuid, mille eesmärk oli välja selgitada inimeste suhtumine unenägudesse, vahendab LiveScience.

Ühes Morewedge’i juhitud uuringus paluti USA, India ja Lõuna-Korea tudengitel hinnata erinevaid unenägude teooriaid. Kõigis kolmes kultuuris toetas enamik üliõpilasi seisukohta, mille kohaselt unenäod paljastavad inimese kohta varjatud tõe.

Teise uuringu tarvis läksid teadlased ühel hommikul Bostoni lennujaama ning palusid küsitletavatel ette kujutada, milline neljast variandist paneks neid ees ootavast lennusõidust loobuma: a) riik on eelneval õhtul andnud terrorirünnaku hoiatuse, b) peast on tihti läbi käinud mõte võimalikust lennuõnnetusest, c) lennuõnnetus ilmutas end viimases unenäos, d) samal lennumarsruudil juhtus eelmisel päeval õnnetus.

Selgus, et unes nähtud lennukatastroof olnuks kõige tõenäolisem argument õhusõidu tühistamise kasuks.

Kolmandas uuringus soovis Morewedge teada, kas inimesed tajuvad unenägusid võrdselt tähenduslikena või mõjutavad tõlgendusi meie uskumused ja ihad. Katsealused pidid täitma lühikese online-ankeedi, mille tarvis paluti meenutada unenägu, kus oleks tegelaseks mõni tuttav isik.

Ilmnes, et meeldivat unenägu pidasid inimesed tähenduslikumaks siis, kui seal esines meeldiv isik. Ebameeldiva isikuga, aga muidu meeldivat unenägu pidasid inimesed vähem tähenduslikuks. Seevastu ebameeldivat unenägu peeti tähendusrikkamaks juhul, kui seal figureeris ebameeldiv (ja mitte meeldiv) isik.

„Teisisõnu, inimesed omistavad tähendust unenägudele, kui need kattuvad nende seniste uskumustega,” märgib Morewedge.

Samale tulemusele jõudsid teadlased ka uuringu puhul, mis näitas, et jumalasse uskuvad inimesed omistasid rohkem tähendust unenäole, milles jumal kõneles nendega. Agnostikud aga pidasid tähenduslikumaks unenägu, kus jumal soovitas neil võtta puhkust, ja mitte unenägu, kus kõigevägevam käskis neil enam tegeleda eneseohverdusega.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology.