Inimese lähemad sugulased surmasuus

Inimese lähimaid sugulasi loomariigis — inimahve — ähvardab väljasuremine, kui kiiremas korras midagi ette ei võeta, hoiatas Kenya keskkonnakaitsja Richard Leakey.

“Tegu on mitme liigiga, kes on kindlasti meie lähimad sugulased ja kes on sattunud suurde ohtu,” ütles ta Londonis ajakirjanikele. “Kriis on selle kohta õige sõna.”

Leakey sõnul on gorillade, šimpansite, bonobode ehk kääbusšimpansite ja orangutanide väljasuremisohu põhjuseks inimeste arvu kiire kasv, salaküttimine ja kontrollimatu metsa mahavõtmine.

Inimahvidele tuleks eraldada praegusest märksa suuremad kaitstavad maa-alad, rõhutas ta.

Kogemused Kenyas, kus Leakey juhtis 1989.-94. aastal looduskaitseteenistust, näitavad, et taraga piiratud ala vähendas oluliselt inimasustuse laienemise ja salaküttimise survet ahvidele.

Ta lisas, et edusamme on tehtud ka Rwandas, kuid ülekaalus on siiski halvad uudised.

Rwandas on mägigorillade elualadel aastaid väldanud kodusõjale vaatamata saavutatud koguni ahvipopulatsiooni suurenemine, sest konflikti mõlemad pooled on ahvide kaitsmist tähtsaks pidanud.

ÜRO andmetel elab maailmas umbes 450.000 inimahvi. Looduskaitsjad kardavad, et nad võivad 10-15 aastaga välja surra, kui midagi otsustavat ette ei võeta.

Paleoantropoloog, looduskaitsja ja poliitik Leakey kutsus firmasid ja valitsusi üles raha eraldamise kõrval inimahvide probleemi ka rahvusvahelisel tasandil teravamalt tõstatama.

Tema sõnul ei saa Aafrika ja Aasia vaestelt riikidelt oodata kõigi inimahvide kaitsmise kulude kandmist. “Maailm peab üles ärkama ja aru saama, et vaesed riigid ei suuda finantskoormat kanda ja oma arengut peatada lihtsalt sellepärast, et rikkad riigid kahju tunnevad.”

Leakey juhib ÜRO inimahvide ellujäämisprojekti, mille raames loodetakse koguda järgmise kolme aasta jooksul ahvide kaitsmiseks vähemalt 25 miljonit dollarit.