Inimese kauge eellane oli meile üllatavalt sarnane

Kenya põhjaosast leiti 1,5 miljoni aasta vanused inimlaste jäljed ning nende põhjal rekonstrueeritud kõnnak, rüht, kasv ja teised omadused sarnanevad väga kaasaegsele inimesele.

Teadlased leidsid jäljed, mille jätsid mudasesse jõekaldasse

Homo erectuse

alamliigi Homo ergasteri esindajad. Üks jälgi jätnud varastest inimestest oli laps. Täiskasvanute pikkus oli arvatavasti pisut alla 180 cm, kirjutavad teadlased ajakirjas Science avaldatud artiklis, vahendab

Novaator

.

„Vaatepilt oli selline, nagu oleks keegi need jäljed paarikümne minuti eest mudasesse jõekaldasse jätnud,“ ütleb David Braun Kaplinna ülikoolist Lõuna-Aafrika vabariigist.

Jäljed jätnud inimlaste suur varvas oli paralleelne ülejäänud varvastele. See on omane ka kaasaegsetele inimestele, kuid mitte puu otsas ronivatele inimahvidele. Jalalabal on inimesele omane kumer võlv ja lühikesed varbad, mis viitavad kahel jalal maapinnal kõndimisele.

Jäljed hämmastasid teadlasi sellega, et need jätnud olendid sarnanevad kasvu, rühi, kaalu, sammupikkuse ja kõnnaku poolest tänapäevasele inimesele. Homo sapiens asus Maa peal tegutsema umbes 200 000 aasta eest, kuid nüüd on selgunud, et kaasaegne liikumisviis oli inimese sugulastele omane juba vähemalt pooleteise miljoni aasta eest.

Leitud jäljed on inimese eellaste jälgede seas vanuselt teisel kohal. Vanimad jäljed on leitud Tansaaniast. Need 3,75 miljoni aasta eest meie märksa kaugema sugulase Australopithecuse tehtud jäljed viitavad samuti kahel jalal käimisele, kuid nende jalavõlv oli madalam ning suur varvas sarnanes puude otsas ronivate inimahvide suurele varbale. Seetõttu võib eeldada, et nad olid võrdlemisi hiljuti puude otsas ronimise kahel jalal maa peal liikumise vastu vahetanud.

Homo erectuse keha proportsioonid on võrreldavad tänapäeva inimese omadega. Suurimaiks erinevusteks on väiksem aju, pikemad jalad ning lühemad käed. Nende luid on leitud Tansaaniast, Etioopiast, Kenyast ja Lõuna-Aafrikast. Homo erectuse jalalabade kivistunud jäänuseid pole aga teadlastel siiani õnnestunud leida.