Inimese hammustus on võimsam kui ahvidel

Inimese esivanemate ja inimahvide robustsed lõualuud ja võimsad hambad jätavad mulje, et inimesed on nendega võrreldes hammustamises oluliselt kehvemad. Uue uurimuse kohaselt on aga asi hoopis vastupidine.

Austraalia teadlased leidsid esimeses sellelaadses uurimuses, et kergema ehitusega inimkolju suudab tekitada palju efektiivsema hammustuse kui šimpansi, gorilla, orangutani või kahe eelajaloolise liigi, Australopithecus africanuse ja Paranthropus boisei kolju, vahendab Novaator ScienceDaily uudist.

Teadlased avastasid, et tänapäeva inimesed suudavad tekitada suhteliselt väga tugeva hammustuse, kasutades nõrgemaid lõualihaseid. Seetõttu ei pea inimese kolju tugeva hammustuse tekitamiseks olema nii robustne.

Tulemused selgitavad ka siiani vastuoluliseks peetud asjaolu, et inimese hambaemail on nii paks — tunnus, mis teistel liikidel seostub tugeva hammustusega. Paks email ja suured hambajuured on kohastunud hammustamisel vastu pidama suurele jõule. Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.

Avastus seab kahtluse alla varasemad teooriad, mille kohaselt tänapäeva inimeste vähem robustse kolju arenemise eest maksti hinda hammustuse nõrgenemisega või et muutus kolju ehituses kutsus esile käitumuslikud muutused nagu pehmema toidu kasutuselevõtmine või toidu töötlemine tööriistade või tulega. On arvatud ka, et inimeste lõualihased pidid väiksemaks muutuma, et suuremale ajule ruumi teha.

“Need teooriad võivad küll usutavad tunduda, kuid põhinevad tegelikult väga vähestel võrdlevatel andmetel. Näiteks ei ole siiani kogutud mingeid andmeid teiste inimahviliikide hammustuse tugevuse kohta,” ütleb uurimust juhtinud Stephen Woe. „Selgub, et meie hammustus pole sugugi nii nõrk, vaid hoopis efektiivne ja tugev.”

“Tuleb aga meeles pidada, et meie uurimus keskendub lühikese aja jooksul saavutatavale tugevaimale hammustusjõule. Teiste liikide hambad võivad olla kohastunud pikema perioodi jooksul närimisele,” selgitas Woe. „See tähendab, et kuigi inimesed on teiste suurte ahvidega võrreldes sama osavad kõvade asjade nagu pähklid kiires katkihammustamises või pehmemate toitude nagu liha töötlemises, on nad halvemini kohastunud tugevate materjalide nagu lehed või bambus töötlemisele, mis vajavad pikemalt närimist.”