Ehkki üldiselt on spetsialistid ühel nõul, et inimene arenes Aafrikas, näitab värske uurimus, et sealsete inimeste otsesed eellased võisid mandri koloniseerida pärast arenemist mujal, vahendab The Daily Telegraph.

Taolised väited hakkasid levima pärast seda, kui teadlaste töörühm oli Liibüas Dur At-Talahis välja kaevanud inimeste, inimahvide ja pärdikutega samasse inimlaadiliste esikloomaliste rühma kuuluvate primaatide kivistunud säilmed.

Paleontoloogid leidsid 39 miljoni aasta vanuste fossiilide hulgast kolm selgelt eristuvat sugukonda inimlaadilisi primaate, kes kõik olid samas piirkonnas umbkaudu samal ajal elanud.

Teadaolevatel andmetel esines toonases, eotseeni ajastiku aegses Aafrikas inimlaadilisi primaate väga vähe, kui üldse.

See võib anda märku kas röögatust lüngast Aafrika fossiilsetes jäänustes — mis piirkonnas läbi viidud arheoloogiliste väljakaevamiste hulka arvestades pole teadlaste sõnul tõenäoline — või võimalusest, et nood liigid „koloniseerisid” sel ajal Aafrika, olles lähtunud hoopis mujalt.

Fossiiltõendite puudumisest Aafrikas koos asjaoluga, et kolmeks eraldiseks liigiks arenemine oleks nõudnud määratu pikka aega, järeldab teadlaste töörühm, et kõige tõenäolisemalt pärinevad esikloomalised Aasiast.

Ajakirjas Nature ilmunud artiklis väitsid eksperdid, et sisseränne Aasiast on nende hinnangul kõige usutavam teooria.

„Kui meie ideed on õiged, kujutas inimlaadiliste varajane ränne Aafrikasse endast tõeliselt pöördelist sündmust, üht inimese evolutsiooni ajaloo sõlmpunktidest," ütleb Pittsburghis tegutseva Carnegie loodusloomuuseumi esindaja Christopher Beard.

"Toona oli Aafrika saar-manner. Kui inimlaadilised kohale jõudsid, polnud saarel kedagi, kes oleks nendega konkureerida suutnud. See tõi kaasa inimlaadiliste vohava evolutsioonilise lahknemise laine. Üks lahknenud harudest arenes inimesteks. Kui migreerumine Aasiast Aafrikasse ei oleks meie varajastel inimlaadilistel kõukudel korda läinud, poleks meid lihtsalt olemas.”

Ta lisab, et see ebatavaline uus kivistiseleiukoht Liibüas näitab, et eotseeni ajastiku keskel 39 miljoni aasta eest valitses Aafrikas elunevate inimlaadiliste hulgas üllatav mitmekesisus, samas kui enne seda aega leidus Aafrikas inimlaadilisi vähe või üldse mitte.

"Mitmekesisuse taoline äkiline esilekerkimine annab mõista, et tõenäoliselt olid inimlaadilised loomad pärit mujalt ning koloniseerisid Aafrika. Kuna Aafrikas varajased fossiilsed tõendid puuduvad, on Aasia praegu meie hinnangu kohaselt manner, kus need loomad kõigepealt arenesid," ütleb Beard.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!