Inimene loopis neandertallase kividega surnuks?

Neandertallased võisid välja surra osaliselt seetõttu, et nad ei osanud heita kivi ja oda nagu kaasaaja inimesed.

Pennsylvania Bryn Mawr College’i teadlane Jill Rhodes uuris koos kolleegidega nii neandertallaste kui ka inimeste õlavarreluid, et teha kindlaks, kas inimesed kasutasid juba kiviajal viskerelvi, vahendab

NewScientist

.

Teadlased avastasid juhtumeid, kus 26 000 — 28 000 aastat tagasi elanud inimeste õlavarreluu oli moondunud. Samal ajal planeeti asustanud neandertallastel selliseid defekte ei avastatud.

Tänapäeva esineb õlavarreluu deformatsioone näiteks käsi- ja pesapallimängijatel, kes on maast madalast teinud ühte ja sama viskeliigust.

Rhodes väidab, et nad on analüüsinud ka neandertallase ribi, mille vigastused lubavad oletada, et selle algne omanik visati odaga surnuks. See on tõend, et inimeste ja neandertallaste vahel käis lahingutegevus, märgib ta.

Varasemad uuringud näitavad, et juba 100 000 aastat tagasi, inimese väljarändel Aafrikast, hakati kasutama terava otsaga kive, mis sarnanevad hilisemate viskeodade ja nooltega. See on tekitanud spekulatsioone, et viskerelvad leiutati juba Aafrikas ja mitte Euroopas.

Washingtoni ülikooli paleoantropoloog Erik Trinkaus siiski ei usu, et viskerelvad mängisid 25 000 aastat tagasi suurt rolli ja viisid neandertallaste väljasuremiseni.

„Jahipidamise strateegias hakkas sel ajal ehk midagi muutuma, kuid mitte rohkem,” märgib ta ja lisab, et inimesed võisid küll lennutada aerodünaamilisi kive ajal, mil neandertallased välja surid, kuid odaheitmise tehnika muutus jahipidamise osaks aastatuhandeid hiljem.