Inimene loeb ainult uudist, mis sobib tema vaadetega
Sellise järelduseni jõudis hiljutine uurimus, mille raames seirati seda, kuidas kolledžiõpilased kulutavad aega meedia-artiklite lugemisele kuumadel teemadel nagu abort või relva omamise õigus, vahendab Live Science.
Nagu arvata võis, kaldusid õpilased eelistama artikleid, mis toetasid nende vaateid.
"See mõte on juba väga kaua õhus olnud, kuid seda pole lihtsalt kunagi tõestatud," selgitab Ohio osariikliku ülikooli kommunikatsiooniteaduste uurija Silvia Knobloch-Westerwick. "Seda peetakse õpikuteadmiseks või üldmõistetavaks loogikaks."
Eraldiseisev uuring näitab, et enda omadele sarnaste vaadete eelistamine võib mõjutada ka paadunud poliitikasõltlasi, kes eelistavad lugeda veebipäevikuid, milles väljendatakse tugevaid poliitilisi seisukohti.
Ometi ei tea uurijad endiselt, kuidas mõjutab ühele või teisele leerile kulutatavat aega isiklik ebakindlus poliitilistes vaadetes. Samuti võivad oma poliitilistes seisukohtades kõige vankumatumad isikud tegelikult otsida lugemiseks vastaspoole seisukohti.
Uudised, mis sobivad vaadetega
Varasemate uuringute raames on inimestele esitatud küsimusi nende uudistelugemis-harjumuste ja laiemate poliitiliste veendumuste nagu liberaalsus või konservatiivsus kohta.
Ohio osariikliku ülikooli värske uurimus läks aga sammu võrra kaugemale, jälgides, kuidas 156 kolledžiõpilast veetsid viis minutit arvutis veebižurnaalist artikleid lugedes. Arvuti salvestas aja, mille iga tudeng kulutas poolt- ja vastuartiklite lugemisele; artiklite teemadevalik hõlmas abordiõigust, relva omamise õigust ning tervishoiu ja miinimumpalgaga seonduvaid küsimusi.
"Küsitlusuuring pole parim moodus teemade tabamiseks," ütles Knobloch-Westerwick. "Minu uurimistöös lasksime inimestel lihtsalt asju klõpsata, jälgides protsessi ise sellesse sekkumata."
Selgus, et osalejad veetsid 36 protsendi võrra rohkem aega selliseid artikleid lugedes, mis sobisid nende endi arvamustega. 58 protsenti tõenäolisemalt valisid nad enda vaateid toetavaid artikleid. Vaid 43 protsendil juhtudest vaadati vastupidiseid vaateid väljendavaid kirjutisi.
Ajakirja Communication Research juuninumbris avaldatud uurimuse kohaselt kulutasid tudengid üldiselt igas küsimuses aega mõlema poole vaadetega tutvumiseks. Väga vähesed aga klõpsasid ainult neid artikleid, mis nende isiklikele vaadetele vastu käisid.
Poliitsõltlaste lugemisharjumused
Ainult viis protsenti uudiste veebislugejaist külastab igapäevaselt poliitilisi blogisid, väidab teise teadlase värske raamat, kuid ometi esindavad paljud neist poliitiliselt kõige aktiivsemaid uudistetarbijaid.
Sellised lugejad võivad peavoolu-meediaallikaile eelistada veebipäevikuid, sest kahtlustavad esimesi kallutatuses, ütleb Utah' osariigi Brigham Youngi ülikooli politoloog Richard Davis.
"Ilmselgelt on nad pettunud traditsioonilises meedias," selgitab Davis. "Sellepärast loevadki nad eelkõige blogisid - nende seiskohalt on blogid täpsemad."
Davis viis oma raamatu "Typing Politics" ("Poliitiline klahvistik") jaoks koostöös mitme sõltumatu ettevõttega läbi üleriigilise esindatusega avaliku arvamuse küsitlusi nii USA blogilugejate kui ajakirjanike seas. Samuti keskendus ta seitsmele juhtivale poliitblogile, mille hulka koostamise hetkel kuulusid vasakult poole Daily Kos ja paremalt poolt Michelle Malkin.
Sellised poliitblogid väljendavad oma poliitilisi vaateid otsekoheselt, "peegeldades" enamasti tava-ajakirjanike kajastatud uudiseid, millele lisatakse omapoolne "vint" või analüüs.
Paadunud poliitikasõltlastest vastas aga vaid 30 protsenti, et blogid on täpsemad, samas kui ainult kaheksa protsenti pidas täpsemaks peavoolu-meediat. Umbes 40 protsenti vastanuist andis mõlemale võrdse hinde.
Selline usaldus blogide ja umbusaldus tavameedia vastu ei laiene keskmisele lugejale, hoiatas Davis. Blogidele mõnevõrra vähem aega kulutavad lugejad hindasid blogide ja tavameedia kaalukust võrdseks. Ning laias laastus usaldab keskmine lugeja rohkem traditsioonilisi meediumeid.
Konservatiivid kalduvad kõrvale
Mõned mõlema uurimuse tulemused annavad mõista, et isikliku veendumuse kindlus mängib rolli selles, mida inimesed lugeda otsustavad.
Ohio osariikliku ülikooli uuringust tuli välja, et tugevamate parteiliste eelistuste, konservatiivsete poliitiliste vaadete ja suurema poliithuviga inimesed on varmamad klõpsama vastasvaateid väljendavaid artikleid.
"Tundub, et selliste omadustega inimesed on oma vaadetes kindlamad ja seega altimad tutvuma vähemalt põgusalt ka vastuargumentidega," märgib Knobloch-Westerwick.
Samas aga nentis Knobloch-Westerwick, et tema viimane uuring ei olnud mõeldud hindama lugejate motiive, ning et ta loodab teemat tulevikus hoolikamalt uurida.
Brigham Youngi ülikooli uuring leidis, et ajakirjanikud kaldusid lugema liberaalseid blogisid - asjaolu, mis võib peegeldada ajakirjanike poliitilisi veendumusi, ehkki isegi konservatiivid nentisid, et liberaalsed blogid on tihti paremini kirjutatud, osutab Davis.
Poliitblogi-lugejate hulgas ilmnes samasugune tendents, milles "liberaalid loevad peaaegu ainult liberaalseid blogisid, kuid konservatiivid kalduvad lugema mõlemaid," ütleb Davis.
Davis pakkus omalt poolt välja selgituse sellisele trendile veebipäevikute lugejate seas. Konservatiivsed vaated prevaleerivad juturaadiotes, mistõttu konservatiividele võib selline väljund pakkuda suuremat rahuldust ning motivatsiooni vastasvaadetega tutvumiseks blogides. Liberaalsed vaated, vastupidi, on valdavad blogikeskkonnas, kuid raadioeetris vähe esindatud.
Vaidlustes selgub tõde... või mitte
Suur küsimus, mis seni siiski vastuseta jääb, on, kas kõigi nende uudiste tarbimine inimeste vaateid ka kuidagi mõjutab või muudab, või kinnistab lihtsalt algupäraseid veendumusi.
Eksperdid on juba mõnda aega kurtnud, et rahvas kipub lugema vaid seda, millega nõus on. Värsked uuringud annavad aga mõista, et on lausa ime, et inimesed üldse kunagi oma vaateid muudavad, ütles Knobloch-Westerwick.
Mõned teadlased on hakanud huvi tundma selle vastu, kuidas poliitilised vaated rajanevad bioloogilisele alusele ning kuidas neid mõjutab kombinatsioon geneetikast ja elukogemusest.
Hiljutine eraldiseisev uuring näitas, et mehed, kellel on rohkem tütreid, kalduvad pooldama liberaalset maailmavaadet, samas kui naised, kellel on rohkem poegi, kalduvad konservatiivsusse.
Ent meediasõnumitest toetatud poliitiline jäikus ei pruugi demokraatlikule ühiskonnale ainult halba tähendada.
"Inimesed, kes veedavad rohkem aega selliste sõnumitega tutvudes, mis nende vaateid kinnitavad, on rohkem valmis astuma poliitilisi samme - ja see on demokraatia vaatevinklist väga soovitav," ütleb Knobloch-Westerwick.
