„Oluline on märkida, et neid mitte ainult ei kodustatud, vaid kasutati transpordiks, nende liha söödi ja neilt lüpsti piima,” märgib Inglismaal asuva Exeteri ülikooli teadur Alan Outram, kelle hinnangul võis kodustamine aset leida veelgi varem.

Tuhandete aastate vanused hobuste luud ja hambad tulid päevavalgele Põhja-Kasahstanis Uurali mäestiku idaosas.

Arheoloogid leidsid neilt märke tõuaretusest ning rakmete kandmise tagajärjel tekkinud kahjustustest. Moodsa tehnikaga tuvastati samast kultuurikihist pärit potikildudelt hobuse piima rasva.

Mära piima juuakse Kasahstanis tänapäevani. Tavaliselt lastakse see käärima, et valmistada iidset, veidi alkoholi sisaldavat jooki kumõssi.

Uuringu tulemused ilmusid ajakirjas Science.