Inimene ei pärinegi Aafrikast? Värske leid paiskab inimevolutsiooni ajaloo segamini

Pole välistatud, et pärast 400 000 aasta vanuste inimsäilmete väljakaevamist peavad teadlased kaasaegse inimese evolutsiooni ajaloo ümber kirjutama.

Seni on uurijad uskunud, et homo sapiens — tänapäeva inimeste otsene esivanem — arenes välja Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ning rändas tasapisi läbi Lähis-Ida põhja poole Euroopasse ja Aasiasse.

Viimasel ajal Hiinas ja Hispaanias leitud varajased inimsäilmed heidavad Aafrikast lähtunud maailma-asustamise teooriale küll kahtlust, kuid seni polnud keegi milleski kindel.

Eelajalooliste inimeste maised jäänused, mille Iisraeli ülikooli uurijad Ben-Gurioni lennujaama lähistel asuvast koopast välja kaevasid, võivad nüüd panna teadlaseid oma varasemaid teooriaid ümber hindama, vahendab The Daily Mail.

Tel Avivi ülikooli arheoloogid väidavad, et Rosh HaAyini lähistelt Qesemi koopast — 16 km kaugusel Iisraeli rahvusvahelisest lennuväljast — leitud kaheksa inimhammast on 400 000 aastat vanad, pärinedes pleistotseeni ajastiku keskelt, mis tähendab, et tegemist on kõige varajasemate seni maailmas avastatud homo sapiensi säilmetega.

Hambad meenutavad suuruse ja kuju poolest vägagi kaasaegse inimese hambaid. Seni varaseimad inimjäänused olid leitud Aafrikast ja pärinesid vaid 200 000 aasta tagant.

Teised teadlased on väitnud, et inimesed kujunesid Aafrikas ning rändasid muudesse piirkondadesse umbes 150 000 kuni 200 000 aasta eest.

Etioopiast Awashi jõe keskjooksult avastatud 160 000 aasta tagust homo sapiensi peeti seni kõige vanemaks „kaasaegseks” inimolendiks.

Muid varem Iisraeli koobastest leitud säilmeid on hinnatud hilisemateks, 80 000 kuni 100 000 aasta vanusteks.

Tel Avivi ülikooli arheoloogide avaldatud töö tulemused annavad mõista, et kaasaegne inimene ei pärine Aafrikast, nagu varem arvati, vaid Lähis-Idast.

Qesemi koobas avastati 2000. aastal ning on sellest ajast peale olnud ägeda teadushuvi tulipunktis.

Koos hammastega — inimluustiku kõige kauem püsivate osadega — leidsid uurijad märke arenenud varaaegsest inimühiskonnast, mis kasutas liha lõikamiseks teritatud kiviliistakuid ja rakendas muid muljetavaldavaid eelajaloolisi tööriistu.

Iisraeli teadlased ütlesid, et koopaleiud viitavad räniterade süstemaatilisele tootmisele, tule harjumuspärasele kasutamisele, võimalikule küttimisele, loomade liha lõikamisele ja jagamisele ning toorainete kaevandamisele eesmärgiga valmistada maa-alustest kividest räniriistu.

„Toodeti ja kasutati laia valikut ränikiviteri,” kirjutavad Tel Avivi teadlased koopast leitud tööriistu kirjeldades. „Retuššimise teel vormitud jämeda servaga teri kasutati poolkõvade materjalide, näiteks puidu ja loomanaha kraapimiseks, samas kui sirge, vaheda tööservaga teri pruugiti pehmete kudede lõikamiseks.”

Teadlased kinnitavad, et jätkavad koopa ja selle sisu uurimist ning loodavad teha veel avastusi, mis heidaksid täiendavat valgust inimese evolutsioonile eelajaloolisel perioodil.

Uuring ilmus ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.

Jälgi Forte teadusuudiseid ka Twitteris!