Indoeuroopa keeled pärinevad Türgist

Eesti keel on üks eriline keel, sest on Euroopas üks väheseid, mis ei kuulu indoeuroopa keelkonda. Kuid ka indoeuroopa keeled on erilised, sest suurem osa Euroopa keeltest kuulub just nende hulka. Romaani, germaani, keldi, balti, slaavi – kõik need, nagu ka indoiraani keeled kuuluvad sellesse suurde keelerühma.

Kuid kust küll kõik see suur keelepere pärit on, see pole täpselt teada. Selle asemel on kaks peamist võitlevat ja konkureerivat seisukohta: ühe järgi kõneldi indoeuroopa algkeelt umbes 6000 aastat tagasi praeguse Ukraina ja Lõuna-Venemaa stepialadel, teise järgi hakkasid need keeled harunema ja laiali levima kaheksa-üheksa tuhande aasta eest praeguse Türgi territooriumilt, Anatooliast, vahendavad Vikerraadio Teadusuudised.

Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Remco Bouckaertiga Uus-Meremaalt Aucklandi Ülikoolist uurinud indoeurooplaste päritolu mõistatust matemaatiliste meetoditega. Töörühm jõudis järeldusele, et vist ikka pigem on õige see teine seisukoht, Anatooliast lähtumine.

Nad kasutasid arvutusmeetodit, millega tavaliselt evolutsioonibioloogid elusolendite DNAd võrreldes liikide põlvnemispuu ülesehitust välja selgitavad. Aga nüüd pandi mudelisse olendiliikide asemel keeled ja DNA asemel nende keelte sõnad - vaadati, kui erinevad või sarnased on eri keeltes sellised ürgsed ja selgelt ühist päritolu sõnad nagu mother, Mutter ja madre.

Keeltepuud ja keelte praegusi levialasid arvesse võttes siis rehkendati ja arutleti, kuni jõutigi välja tulemusele, et kõige paremini sobib olemasolevate andmetega siis just see Türgimaa-hüpotees.

Vaata veel: Language family may have Turkish origins (Science News)