2004. aasta 26. detsembril toimus Sumatra saare lähedal hiiglaslik maavärin magnituudiga 9,2 Richteri skaalal, mille põhjustas Austraalia laama äkiline liikumine Euraasia laama suhtes, vahendab
.

Maavärin põhjustas hiiglasliku tsunami, mis nõudis mitmesaja tuhande inimese elu India ookeani rannikupiirkondades. Järgnevatel päevadel toimusid mitmed järeltõuked, mis aga tsunamit ei tekitanud. Sellegipoolest jääb õhku küsimus, kas kohalikel elanikel on põhjust uue tsunami tekke pärast muretseda või on oht mõneks ajaks möödas?

USA ja Indoneesia teadlastest koosneva uurimisrühma arvates saab tsunami omale varsti järje. Millal täpselt see „varsti“ realiseerub, on muidugi väga raske öelda. Teadlased kasutasid enne 2004. aasta detsembrit satelliitide poolt kogutud teavet, andmeid seismograafidelt, GPS-mõõtmiste tulemusi, korallrahude kasvamismustreid ning koostasid nendest lähtudes arvutimudeli.

Ajakirjas Nature avaldatud uurimistulemuste kohaselt vabanes 2004. aasta maavärinas kõigest veerand seismilisest energiast, mis on sellesse piirkonda kuhjunud alates eelmistest suurterst maavärinatest 1797. ja 1833. aastail.

„Kivimeis on salvestatud suur kogus elastset energiat, mis lõpuks maavärinate läbi vabaneb,“ ütles artikli üks autoreist Jean-Philippe Avouac California tehnoloogiainstituudist. Avouaci sõnul vabaneb kuhjunud energia maavärina käigus ebaühtlaselt. Maavärin toimub ühes kohas, kuid pinged kahe laama piiril teistes kohtades jäävad alles.

„Käesoleva uuringu eriliseks küljeks on autorite püüe ühendada paljusid erinevat tüüpi andmeid viisil, mida varem pole tehtud,“ ütles geoloog Jian Lin Woods Hole’i okeanograafiainstituudist Massachusettsis.