Immunoloog: Eestis on koroonapaanika üle võlli läinud
„Olen igati nõus sellega, et meil Eestis Covid-19 paanika on üle võlli läinud," ütles Sirje Rüütel Boudinot Fortele.
Ta juhtis tähelepanu teadusajakirjas Nature hiljuti ilmunud artiklile, mis näitab veenvalt, et SARS-Cov2 N- valgu T-raku epitoobid on beetakoroonaviiruste [ T-raku epitoopidele väga sarnased ja vastavate T- mälurakkude olemasolu tuvastati uuritud vabatahtlikel , kes SARS-Cov2-ga kokku polnud puutunud.
„See seletab, miks osad inimesed nii kergelt on SARS -Cov2 -e põdenud," ütles immunoloog. „Elu võiks normaalselt edasi minna nagu aasta tagasi."
Sirje Rüütel Boudinot imestas, et Eestis on olnud laialdane kätepesu kampaania, ent maski kandmist ühistranspordis ja rahvarohketes kohtades eriti ei näe.
„Ometi on ju tegu hingamisteede viirusega. Mujal Euroopas on täiesti vastupidi - desopudeleid poodides ei ole, külla aga kasutatakse rahvarohketes kohtades maske. Kasvõi kahekordsest riidest tehtuid - need on laialt saadaval ja odavad, kaitseb oluliselt enam, kui tihe käte desinfitseerimine," sõnas teadlane.
Viroloog: viirus levib järjest paremini
Tartu ülikooli viroloogi Andres Meritsa hinnangul on praeguse vähese suremuse pinnalt suur viga arvata, et koroonaviirus on muutunud leebemaks ning viirusel vabalt levima minema lastes on tulemus ettearvatav ja see pole meeldiv.
„On suur viga arvata, et viirus on leebemaks muutunud. Ei ole, viirus on sama, mis kevadtalvel," ütles Andres Merits reedel Fortele. "Viirus on olnud ja on siiani äärmiselt homogeenne, praegused viiruse variandid erinevad algsest kõigest seitsme-kaheksa mutatsiooni poolest."
Eristatavaid viiruse variante (tüvedeks Merits neid ei nimetaks) ringles maailmas suve lõpul kuus ja veenvaid andmeid, et need erineksid omavahel - või võrrelduna algse viirusega - patogeensuse poolest, ei ole.
„Mõned minoorsed vähenenud patogeensusega mutandid on olemas - ORF8 del382 -,kuid need on tõesti minoorsed ja pole levinud. Ühte mutatsiooni - D614G) - saab seostada kiirema levikuga, kuid andmeid, et see vähendaks patogeensust, ei ole," jätkas viroloog.
Miks on aga haiguspilt muutunud - haiglasse sattub nii Eestis kui Euroopas oluliselt vähem haigestunuid ja surmajuhtumeid on vähe?
„Kuna viirus on muutumatu, peab seda põhjustama miski muu. Oma osa on paremal diagnoosimisel, kindlasti ka sellel, et enamus nakatunuid on nooremad inimesed, kes põevad haigust kergemini," ütles Andres Merits. „See aga ei seleta kõike, tõenäoliselt on siin rohkem kui üks keskkonnast ja inimesest tulenev faktor. Kas immuunsüsteemi või hingamiselundkonna parem seis võrrelduna kevadväsimuse ja kuiva siseõhuga perioodiga või veel midagi? Mina ei tea. Karta on, et see efekt pole püsiv."
Ta märkis, et praeguste teadmiste kohaselt levib SARS-CoV-2 paremini, kui kevadel arvati - R0 võib olla isegi üle 5.
„Sellise levikuga olid rõuged, parem on sellest vaid leetrid. Kaitsmata populatsioonis nakatavad sellised viirused - kui neid ei kontrollita - sisuliselt kõiki ja üsna lühikese aja jooksul. Tavalised hingamisteede nakkused pole ligilähedaselt nii kergesti levivad ja enamine nende vastu on meil osaline või täielik immuunkaitse," sõnas Merits. „SARS-CoV-2-l vabalt minema lastes on tulemus ettearvatav ja see pole meeldiv. Me isegi et tea, milliseid tagajärgi toob haiguse läbipõdemine 2, 5, 10 aasta pärast."
Küll aga kogunevad teadlase sõnul andmed, et immuunkaitse pole väga püsiv ja korduvnakatumised - kas need saavad olema esimesest kergemad või raskemad, pole kaugeltki selge - ei jää tulemata.
„Ärge valesti aru saage - SARS-CoV-2 pole tont ja ülereageerimine, paranoia pole põhjendatud ega pole kellelegi kasulik. Viirust on vaja aga ühiselt kontrolli all hoida - siin on oma roll laialdasel testimisel, kontaktide jälgimisel ja kõigi vastutustundlikul käitumisel," ütles viroloog. „Minu isiklik arvamus on, et toimiva ja laialt kasutatud vaktsiini saame üsna ruttu - paremal juhul talvel - ja see muudab tasakaalu juba inimeste kasuks. Seni oleks hea kui saaksime hakkama võimalikult väikeste piirangutega. „
Meetmed peaksid Meritsa sõnul olema lihtsad ja efektiivsed:
- Näomaskid (mis ei ole vist piirang?) siseruumides on loogiline ja siiani Eestis veel kasutamata vahend.
- HOIA, tervisedeklaratsioonid, vabatahtlik kontaktinfo andmine (restoranid, teatrid jne) - kindlasti.
- Ruumide õhutamine, ventilastioon - samuti olulised.
- Käte pesemine ja desifitseerimine on igas olukorras hea mõte, kuigi SARS-CoV-2 tõrjumisel on sellest ilmselt vähem kasu, kui alguses arvati.
