Imetajate eluiga sõltub nende aju suurusest

Proportsionaalselt suurema ajuga imetajad elavad kauem, väidavad Hispaania teadlased pärast ligi 500 imetajaliigi uurimist.

Mõnede imetajate aju on suurem kui võiks arvata. Selliseid leidub näiteks šimpansite, gorillade, vaalade, delfiinide ja elevantide seas. CREAF-i (Centre for Ecological Research and Forestry Applications) ja Universitat Autònoma de Barcelona teadlased uurisid aastaid, miks mõnikord on looduses eelistatud suure aju areng, kui loomad vajavad seejuures tunduvalt rohkem aega ja energiat, et saavutada funktsionaalne küpsus, vahendab

Roheline Värav

portaali ScienceDaily uudist.

Üks klassikaline seletus on kognitiivse puhvri hüpotees (Cognitive Buffer Hypothesis, CBH). Selle järgi võimaldab suurem aju paindlikumat käitumist keskkonnamuutuste korral. Loom õpib muutustega kiiremini kohanema ja elab ökoloogilised katsumused edukamalt üle.

Statistilisi meetodeid kasutades analüüsisid teadlased 493 imetaja andmeid, alates närilistest ja nahkhiirtest ning lõpetades mereimetajate, kabjaliste ja kukrulistega. Jõuti järelduseni, et suurema ajuga kaasneb pikem eluiga.

Peale selle, et suurem aju aitab paremini muutustega kohaneda ning ellujäämisvõimalust suurendada, võimaldab see loomal kauem elada ja paljuneda. Seda võib pidada kompensatsiooniks pikema embrüonaalse arengu eest, mis on vajalik suure aju tekkimiseks. Suurema ajuga liigid saavutavad ka seksuaalse küpsuse hiljem, kuid see-eest ootab neid pikk produktiivne elu.

Võrreldes eelnevate uuringutega oli kõnealuse uuringu taksonoomiline ulatus laiem, seejuures arvestati ka liikidevahelisi fülogeneetilisi suhteid. Lisaks analüüsisid teadlased erisuguseid muutujaid — näiteks ainevahetuse kiirus, toitumine ja elupaik —, mis võisid soodustada pikemat eluiga. Jõuti järelduseni, et mitte ükski neist pikaealisusega seotud ei ole.

Korrelatsioone ei avastatud mitte üksnes aju, vaid ka keha suuruse ja eluea vahel. Leiti, et suuremad loomad elavad kauem. Sellele vaatamata rõhutavad CREAF-i uurijad, et aju suurus mõjutab eluiga keha suurusest hoolimata. Näiteks hüäänidel on proportsionaalselt suurem aju kui kaelkirjakutel ning nad elavad keskmiselt kauem, olgugi et nad on väiksemad kui kaelkirjakud.

Autorid rõhutavad, et aju suuruse ja pikema ea vahel ei ole alati põhjuse-tagajärje seost. “Kognitiivse puhvri hüpotees viitab faktile, et suur aju tähendab pikemat eluiga, kuid samas on võimalik, et pikema elueaga kaasneb suurema aju areng,” kinnitavad teadlased. Võimalik, et pikem eluiga on seotud hilinemisega reproduktiivses tsüklis. See omakorda lubab vanematel investeerida rohkem ressursse ja aega oma järglaste eest hoolitsemisse. “Meie tulemused,” lisavad teadlased, “ei demonstreeri, milline neist kahest valikust on õige, kuid arvame, et need kaks täiendavad teineteist ja käivad käsikäes.”