Vaidlus, mis ja kui palju mõjutab üleilmset kliima soojenemist, ei ole kaugeltki lõppenud ja just Vaikse ookeani kliimamuutusi jälgides on üritatud väita, et inimtegevus mõjutab seda arvatust vähem, kuid tegelikult ei oska teadlased ikka veel anda üheseid seletusi ilmastikunähtuste El Niño ja La Niña vahetumisele, mida on jälgitud 16. sajandist alates, vahendab Eesti Päevaleht.

USA kosmoseadministratsioon NASA jõudis koos ookeane ja ilmastikku jälgiva ametkonnaga NOAA järeldusele, et Jeesuslapse järgi nime saanud soojenemisnähtus on muutunud tugevamaks ja liikunud üha enam lääne ehk Aasia poole.

Nüüd ei kuhju soojemad veemassid enam Vaikse ookeani idaossa, vaid pigem keskele ja see paistab olevat püsiv tendents. Esimest korda täheldati läände nihkumist 1986, kõige jõulisem El Niño tabas ookeani keskosa just hooajal 2009-2010.

Ja nüüd, kui juulis algas vastupidist suunda näitav La Niña, on Peruu ühtäkki silmitsi külmima augustiga 30 aasta jooksul — riigi 25 regioonist kuueteistkümnes tuli juulis välja kuulutada eriolukord, sest kraadiklaas näitas kohati 24 kraadi alla nulli. Külma kätte oli surnud juba 409 inimest.

USA läänerannikul valmistutakse erakordseteks sündmusteks tuleval talvel, sest El Niño muutumine ähvardab muuta äärmuslikuks ka alanud La Niña. Nüüd on Vaikse ookeani idakallastel oodata järsku ilma jahenemist, Kariibi merel aga uuesti orkaanide ägenemist.

NASA järeldus oli, et õhutemperatuur pole kerkinud mitte niivõrd üleilmse kliima soojenemise, vaid just El Niño enda tugevnemise tõttu, kuid uut tüüpi El Niño on süvenenud alates 1990. aastatest, paralleelselt kasvuhooneefektiga.