Ilma viinata purju: teadlased leiutavad alkoholi aseainet

Teadlased töötavad välja alkoholi aseainet, mis matkiks vägijoogi tekitatud meeldivat “suminat”, kuid ei teeks umbpurju ega tooks kaasa pohmelli.

Vaaliumi (diasepaamiga) sarnaste kemikaalide baasil arendatav sünteetiline alkohol mõjub heaolu ja lõdvestust vahendavatele närvidele ajus samamoodi nagu alkohol, vahendab The Daily Telegraph.

Erinevalt alkoholist ei mõjuta see aga aju muid osi, mis kontrollivad meeleolukõikumisi ja viivad sõltuvuse kujunemiseni. Samuti on seda märksa lihtsam organismist välja uhta.

Kuna aine mõjud on ka märksa fokuseeritumad, saab selle mõju ka “vastumürgiga” nullida, nii et pruukinu kainestub hetkega.

Uue alkoholi väljatöötamisega on ametis Imperial College Londoni töörühm, mida juhatab professor David Nutt, Briti juhtivaid uimastieksperte, kes vallandati hiljuti valitsuse nõustaja kohalt Ühendkuningriigi uimastipoliitika kritiseerimise ning kanepit ja ecstasyt puudutanud mõtteavalduste eest.

Enda sõnul unistab ta maailmast, kus inimesed saaksid purju jäämata trimbata.

Hoolimata ärajoodud kogusest jääksid tarvitajad pidevasse kergesse joobeseisundisse. Pärast pidumeeleolus veedetud õhtut võiksid lõbutsejad võtta kainestava tableti, mis lubaks neil kohe autorooli istuda ja koju sõita.

Professor Nutt ja tema töörühm on pingutused keskendanud bensodiasepiinidele, millest üks on diasepaam, vaaliumi peamine koostisaine.

Teadus tunneb juba tuhandeid sellesse rühma kuuluvaid kandidaate. Nutti sõnul on nüüd vaja vaid leida neist kõige sobivam ning vajadusel seda keemiliselt kohandada, nii et see ühiskonna vajadustele kõige paremini vastaks.

Nagu alkoholgi, peaks see ideaalis olema maitsetu ja värvitu, jättes vastavad omadused ainuüksi joogile, millele aine lisatakse.

Lõpuks võiks sellega asendada õlles, veinis ja piiritusejookides leiduva alkoholi; vabanenud etanooli saaks müüa kütusena.

Nutt usub, et uus uimasti, mis vajaks loomulikult riiklikku luba, võiks ühiskonda positiivses suunas muuta ning rahva tervist märkimisväärselt parandada.

“Ma olen osalenud katsetes, mille raames testiti bensodiasepiine. Ühel hetkel olin rahustatud seisundis ja peaaegu uinumas, viis minutit hiljem andsin juba loengut," räägib Nutt.

"Seni pole keegi üritanud samasugust toodet arendada — tõenäoliselt ohtrate juriidiliste takistuste tõttu. Seadus on eelisolukorda asetanud alkoholi, mida on pruugitud juba 3000 aastat. Miks mitte rakendada farmakoloogia edusamme ning leida ohutum ja parem aseaine?”