Ikkagi, kas tõesti hollandlased on esimesed, kes Marsil maanduvad?

 (18)
Ikkagi, kas tõesti hollandlased on esimesed, kes Marsil maanduvad?
Ekraanitõmmis videostYouTube

NASA on rääkinud mehitatud lennust Marsile aastal 2033, Euroopa kosmoseagentuur (ESA) enamvähemal samal ajal, Hiina kõige varem 2040. aastatel. Aga juba 2023 tahab seal esimesed kaheksa jalga maha panna hollandlaste fond Mars One.

Mars One nimeline fond asutati 2010. aastal Hollandi ettevõtja Bas Lansdorpi juhtimisel, ja mullu kuulutasid nad välja ambitsioonika kava viia neli inimest Marsile elama juba aastal 2023.

Erainvestorite Marsi-lendude kavad on praegu rajatud ennekõike just USA erafirmale SpaceX, eriti tema kosmoselavadele Dragon, mida mullu juba kahel korral ka rahvusvahelise kosmosejaama varustamiseks kasutati. NASA ja ESA kümme aastat hilisemad plaanid on ilmselgelt nendele juba jalgu jäämas.

Mars One ajakava on praegu selline:

  • 2013: Esimesed 24 astronaudikandidaati valitakse, ehitatakse ka tulevase asunduse koopia Maa peal
  • 2014: esimene sidesatelliit pannakse kokku
  • 2016: Esimese maanduriga tahetakse juba toiduvarusid Marsile viia
  • 2018: Uurimisaparaat hakkab punasel planeedil ringi sõitma, et asunduseks sobivat kohta leida
  • 2021: Veel kuus Dragon kapslit ja veel üks kulgur toimetaks Marsile kaks elamismoodulit, kaks elutoetussüsteemi moodulit ja kaks varustusmoodulit.
  • 2022: SpaceX-i ehitatud Falcon Heavy rakett stardiks esimese rühma asukatega
  • 2023: Dragoni kapslis maanduks esimesed asunikud Marsile
  • 2025: saabuks teine rühm koloniste
  • 2033: Koloonia Marsil kasvaks juba 20 inimeseni

Mars One tutvustab oma tegevusi kodulehel. Esialgu tekib küll peamiselt küsimus, kas nende praegustest sponsoritest ikka piisab, et nii suurt ettevõtmist käivitada. Jutt on praegu umbes kuuest miljardist dollarist lennu kohta. Ja esialgu pole veel juttu tagasilendudest.