Hiigeltähed, mille mass ületab tunduvalt Päikese oma, on laiali paisatud kogu galaktikasse. Arvatakse, et oma elu lõpus kiirgavad nad kosmosesse tugevat kiirgust, mida nimetatakse gammakiirteks. Need kiired ja neile järgnevad osakesed on nii võimsad, et mõjutavad oluliselt elu meie galaktikas.
“Kui selline kiir peaks tabama Maad, oleks selle mõju täiesti laastav, midagi sellist, mida me ei suuda ette kujutada,” ütles dr. Dar.
Plahvatusepoolset Maa külge tabavad tugevad lained, mis tungivad läbi atmosfääri ning süütavad maapinnale jõudes tulepõrgu. Temperatuur hakkab kiirelt tõusma, paisates segi maailma ilmastikusüsteemi ning Maal olev orgaaniline materjal hakkab põlema. Ellujäänud varjuvad koobastes ja hoonetes. Aga see ei ole veel halvim.
Esialgne gammakiirte sissetung kestab murdosa sekundi, millele järgnevad peaaegu kohe kosmilised kiired, mille eest pole pääsu kellelegi.
Kosmiliste kiirte “tütred”, mida kutsutakse müonideks, tungivad sadade meetrite sügavusele kivisse, mistõttu vaid vähesed koopad pakuvad kaitset ning isegi süvaveekalad saavad surmava kiirgusdoosi. Maa ökosüsteem hävib ja isegi kui kellelgi õnnestub ellu jääda, siis nad soovivad, et oleksid surnud, kuna neil puudub võimalus eluks laastatud planeedil, ütles dr. Dar.
Hea uudis on see, et kuna gammakiired liiguvad kitsaste kiirtena, siis läheb neist enamus arvatavasti Maast mööda, aga statistika näitab, et kord miljoni aasta jooksul ei pruugi meil vedada.
Praegu ei tea astronoomid, millist tähte jälgida, ka ei ole teadlastel veel piisavalt vahendeid inimeste hoiatamiseks.
